Ventilatsioon toob ruumi puhta ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades.

Ventilatsioonisüsteemid jagunevad:

• loomulik ventilatsioon,
• mehaaniline ventilatsioon.

Hea ventilatsiooni omadused:

• õhk liigub puhastest saastunud ruumide poole;
• õhk ei liigu sissepuhkeavast otse väljatõmberesti;
• ruumi õhk on välisõhu suhtes alarõhu all (takistab niiskuse tungimist hoonesse);
• ventilatsioon töötab pidevalt ja seda võib vajaduse korral tugevdada (mehaaniline ventilatsioon, tuulutus akende kaudu);
• ilma tõmbuseta, hääletu, lõhnatu;
• energiaökonoomne (sooja tagastamine);
• hõlpsasti reguleeritav (õhuhulkade tasakaalustamine);
• hõlbus kasutada ja hooldada (mitte liiga keeruline, klappide, kanalite ja muude komponentide puhastatavus, filtrite vahetatavus);

Loomulik ventilatsioon

Loomuliku ventilatsiooni (vt. joonis nr.39 Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Loomuliku ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidesse sissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole.

Antud väikemaja sundväljatõmbeventilatsioon eeldab uksealuseid pilusid, akende värske õhu reste ja värske õhu klappi, et siirdeõhk liiguks eluruumidest väljatõmbekohtadesse. Antud lahenduse eeliseks on loomuliku ventilatsiooni ees see, et see ei sõltu ilmastikutingimustest, seega ventilaatori töökiirust saab juhtida vastavalt vajadusele. Süsteemi puuduseks on see et värske õhk, mis siseneb hoonesse on jahe ja seetõttu tekib kergesti tõmbus.

 

Sissepuhke- ja väljatõmbe sundventilatsiooni

 

Mehaanilises ventilatsioonisüsteemis kasutatakse sissepuhke- ja väljatõmbe sundventilatsiooni (vt. joonis nr.41 Sissepuhke- ja väljatõmbe sundventilatsiooni), mille eesmärk on hoone piirete maksimaalne energiasäästlikus. Selle lahendusega saadakse kõigisse ruumidesse vajalik ventilatsiooniõhu kogus. Energiasäästlikus saavutatakse sissepuhkeõhu soojendamisel väljapuhkeõhu arvelt tänu soojatagastitele. Vajaduse korral järelsoojendatakse värsket õhku kas vesikütte või elektri abil. Antud süsteemi on lihtne automatiseerida. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil. Büroohoonete puhul vastupidi.

 

 

Joonis nr.41 Sissepuhke- ja väljatõmbe sundventilatsiooni ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

Soojustagasti (vt. joonis nr.42 Soojustagasti) abil on võimalik säästa 75% või isegi rohkem raisatud energiast. Jääksoojust kasutav ventilatsioon on tasuv väga hästi soojustatud majades, kus kütteks või jahutuseks tehtavad kulutused on suured.