Jahutussüsteemid

Jahutuse tekitamiseks kasutatakse külmaseadmeid, mille põhikomponendiks on külmakompressor. Külmaseadmes toimub külmaine ringprotsess, kus külmaine aurustades neelab sooja ja kondenseerudes annab sooja ära (vt. joonis nr.37 „Külmutusaine ringprotsess").

 

Joonis nr.37 Külmutusaine ringprotsess ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

Aurusti ja kondensaatori vahel on kompressor, mille abil tõstetakse külmaine rõhku enne kondensaarorit. Enne aurustit alandatakse rõhku reguleerventiili abil. Aurusti külmaine aurustub ja neelab sooja aurustist läbi voolavalt veelt või õhult, mida saab kasutada ruumide jahutamiseks. Soe eemaldatakse süsteemist kondensaatoris, kus külmaine veeldub. Kondensaatorist äravõetav soojahulk on suurem kui aurustis neelduv

Tehisjahutust saab teostada põhimõtteliselt kahel erineval viisil:

1. Otseaurustusega: külmaine aurustub otse konditsioneeri jahutuspatareis;

2. vesijahutusega :jahutatakse konditsineeri jahutuspatareid läbivat vett.

Vesijahutussüsteeme kasutatakse suurtes seadmetes, kuna patareide jahutusvõimekust on lihtne reguleerida. Veega saab konditsioneeritavat õhku jahutada keskseadmes või tuleb vesi viia ruumide õhu konditsioneerimisseadmetesse.

Kondensaatoris eemaldatakse süsteemist sinna konditsioneerist tulnud soe. Kondensaator võib olla kas õhk- või vesijahutusega. Jahutusprotsess on oluline, et kondenseerumistemperatuur oleks madal (vt. jonis nr.38 Bürohoone jahutussüsteemi skeem .
Joonis nr.38 Bürohoone jahutussüsteemi skeem ["Hoone sisekliima" O.Seppänen ja M.Seppänen]

 

Ärajuhitud sooja kasutatakse ka teiste süsteemide või eluruumide kütmiseks. See eeldab ainult keerukamat soojussüsteemi hoones. Näiteks serveriruumide soe kasutatakse ära teiste ruumide kütmiseks. Samuti transporditakse tootmises mootorite soe samas hoones olevatesse kontoriruumidesse.

 

« Eelmine | Järgmine »