Veevarustus ja kanalisatsioon
Asulates ühendatakse hooned üldiselt kohaliku omavalitsuse vee - ja kanalisatsioonivõrku.
Hoone liidetakse tänaval olevasse üldisesse veevarustusvõrku. Krundi veetoru varustatakse kohe pärast hargnemiskohta sulgventiiliga (vt. joonis nr.52 Kinnistu liitmine veevõrguga). Kinnistusse kommunaalvõrgust võetava vee kogus mõõdetakse ja maksustatakse. Kinnistu liidetakse kommunaalvõrguga reeglina ühe sisseviigu ja ühe veemõõtesõlme abil. Kinnistu piires jaotatakse vesi eri hoonete vahel, kus need vajaduse korral mõõdetakse.
Tarbevee kuumutusseadmed
Tarbevee kuumutusseadmed peavad olema hõlpsasti
hooldatavad ja vahetatavad.
Tarbevee kuumutussüsteemideks on:
·
kaugkütteseadmed,
·
katelseade,
·
elektriline
kuumuveevaheti.
Soojavee kaugkütteseadmed ühendatakse kaugküttevõrku läbi küttevee ja
kuuma tarbevee soojavahetite. Tarbija soojavaheti ühendatakse kaugkütte võrku
põhiliselt osalise paraleel-järjestiku ühenduse abil. Sellist ühendusviisi
kasutatakse alati üle 20 korteriga elamute puhul (vt. joonis nr.53 Soojasõlm tarbeveele ja küttele)
.
Joonis nr.53 Soojasõlm tarbeveele ja küttele [27]
„Sooja tarbevee eesmärgiks on tagada soe vesi erinevatel tarbimistel ja ettenähtud temperatuuril(tavaliselt 55C). Ülemäära kõrge temperatuur ei ole hea, kuna see soodustab kiiremat katlakivi ladestumist soojusvaheti pinnale ja sellega seoses sellega soojusvaheti võimsus väheneb. Arvestama peab ka seda, et liiga madal temperatuur (35-40C) suurendab bakterite arengut. Et vältida Legionelle bakterite tegutsemist , ei tohiks tarbevee süsteem olla seisva veega, see tähendab, et installeeritud peab olema kindlasti sooja tarbevee tsirkulatsioonisüsteem."
Sooja tarbevee süsteem koosneb järgmistest komponentidest:
- Soojusvaheti
- Reguleerventii
- Ventiili ajam
- Automaatregulaator
- Temperatuuri andurid
„Sooja tarbevee süsteemi töö on paika pandud automaatreguaatori abil e. siis regulaatoris pannakse paika nõutud tarbevee temperatuur. Tarbevee reaalset temperatuuri mõõdetakse soojusvaheti sekundaarpoole väljuval torul asetseva temperatuuri anduriga. Nõutud ja reaalse temperatuuri vahet arvutab regulaator.Kui see vahe on positiivne, siis on tarbevee temperatuur liiga madal. Sel juhul saadab regulaator signaali ventiili ajamile. Ajam avab reguleerventiili ja sellega suureneb vooluhulk. See omakorda suurendab soojusülekannet ja tarbevee temperatuuri tõusu." Kasutatud ECO POINT OÜ artiklit "Mis on soojussõlm"
Katel
Katla võimsusest kasutataske üks osa hoone enda
kütmiseks ja teine osa kuuma tarbevee tootmiseks. Kuuma tarbevett saab toota
katelt, akumulaatorilt ja soojavaheteid mitmel eri viisil ühendades. Süsteemi
lõpptulemust mõjutavad torude ühendusviisid, eri osade dimensioneerimine ja
reguleerimisviisid (vt.joonis nr.54 Soojaveetootmine katlaga ja joonis nr.55 Spiraalsoojusvahet) .
Märkused:
A- soojusvaheti sisendtoru
B - soojusvaheti väljundtoru
C - külma vee sisendtoru
D - sooja tarbevee väljundtoru
E - küttesüsteemi tagasivool
F - küttesüsteemi pealevool
1 - kaitsegrupp
2 - tühjendussifoon
3 - külma vee sulguventiil
4 - survealandaja (vajadusel)
5 - õhutusventiil
6 - tagasilöögiklapp
7 - toitepump
8 - survevoolik
9 - toitpumba termostaat
Elektriline kuumaveeboiler
Elektriline kuumaveeboiler (vt. Joonis nr. 56 Elektriline kuumaveeboiler) kujutab endast paaki, millesse on monteeritud küttekeha. Vesi kuumutatakse termostaadiga vajaliku temperatuurini. Elektrilisi kuumaveeboilereid kasutatakse väiksemate koguste kuuma vee valmistamiseks. Kasutusel on läbivoolukuumuti (vt joonist nr.57 „Elektrilise kuumaveeboileri ühendusskeem"). Täiuslikumad ja energiasäästlikumad boilerid on varustatud mikroprotsessorjuhtimisega, mis võimaldavad sujuvalt reguleerides saada kraaditäpsusega vett vahemilkus 35-60 °C. Samuti soojendatakse vett elektrienergia kokkuhoiuks öise tariifi ajal, mis teeb seega on kõige mõstlikumaks sooja vee tarbimis ajaks õhtul.
Joonis nr. 56 Elektriline kuumaveeboiler [30]
Joonis nr.57 Elektrilise kuumaveeboileri
ühendusskeem