Veevarustus ja kanalisatsioon

Asulates ühendatakse hooned üldiselt kohaliku omavalitsuse vee - ja kanalisatsioonivõrku.

Hoone liidetakse tänaval olevasse üldisesse veevarustusvõrku. Krundi veetoru varustatakse kohe pärast hargnemiskohta sulgventiiliga (vt. joonis nr.52 Kinnistu liitmine veevõrguga). Kinnistusse kommunaalvõrgust võetava vee kogus mõõdetakse ja maksustatakse. Kinnistu liidetakse kommunaalvõrguga reeglina ühe sisseviigu ja ühe veemõõtesõlme abil. Kinnistu piires jaotatakse vesi eri hoonete vahel, kus need vajaduse korral mõõdetakse.

 


Joonis nr.52 Kinnistu liitmine veevõrguga [25]
 
 
Maa alla paigaldatud veetoru peab külmumise vältimiseks asuma maapinnast piisaval sügavusel (2-3 m). Kui veetoru on vaja paigaldada maapinnale nii lähedale, et võib tekkida toru külmumisoht, tuleb see soojustada, eriti ülevalt poolt toru ja maapinna vahelt. Plasttorude kaitsmiseks pinnases teravaservalisete kivide ja külmumise vastu kasutatakse spetasiaalseid isolatsiooni kattematerjale (vt. foto nr.6 Isolatsiooni kattematerjal)

 

Foto nr.6 Isolatsiooni kattematerjal [26]

 

Tarbevee kuumutusseadmed


Tarbevee kuumutusseadmed peavad olema hõlpsasti hooldatavad ja vahetatavad.

Tarbevee kuumutussüsteemideks on:

· kaugkütteseadmed,

· katelseade,

· elektriline kuumuveevaheti.

Soojavee kaugkütteseadmed ühendatakse kaugküttevõrku läbi küttevee ja kuuma tarbevee soojavahetite. Tarbija soojavaheti ühendatakse kaugkütte võrku põhiliselt osalise paraleel-järjestiku ühenduse abil. Sellist ühendusviisi kasutatakse alati üle 20 korteriga elamute puhul (vt. joonis nr.53 Soojasõlm tarbeveele ja küttele)

.

 

Joonis nr.53 Soojasõlm tarbeveele ja küttele [27]

„Sooja tarbevee eesmärgiks on tagada soe vesi erinevatel tarbimistel ja ettenähtud temperatuuril(tavaliselt 55C). Ülemäära kõrge temperatuur ei ole hea, kuna see soodustab kiiremat katlakivi ladestumist soojusvaheti pinnale ja sellega seoses sellega soojusvaheti võimsus väheneb. Arvestama peab ka seda, et liiga madal temperatuur (35-40C) suurendab bakterite arengut. Et vältida Legionelle bakterite tegutsemist , ei tohiks tarbevee süsteem olla seisva veega, see tähendab, et installeeritud peab olema kindlasti sooja tarbevee tsirkulatsioonisüsteem."

Sooja tarbevee süsteem koosneb järgmistest komponentidest:

  • Soojusvaheti
  • Reguleerventii
  • Ventiili ajam
  • Automaatregulaator
  • Temperatuuri andurid

„Sooja tarbevee süsteemi töö on paika pandud automaatreguaatori abil e. siis regulaatoris pannakse paika nõutud tarbevee temperatuur. Tarbevee reaalset temperatuuri mõõdetakse soojusvaheti sekundaarpoole väljuval torul asetseva temperatuuri anduriga. Nõutud ja reaalse temperatuuri vahet arvutab regulaator.Kui see vahe on positiivne, siis on tarbevee temperatuur liiga madal. Sel juhul saadab regulaator signaali ventiili ajamile. Ajam avab reguleerventiili ja sellega suureneb vooluhulk. See omakorda suurendab soojusülekannet ja tarbevee temperatuuri tõusu." Kasutatud ECO POINT OÜ artiklit "Mis on soojussõlm" 


Katel


Katla võimsusest kasutataske üks osa hoone enda kütmiseks ja teine osa kuuma tarbevee tootmiseks. Kuuma tarbevett saab toota katelt, akumulaatorilt ja soojavaheteid mitmel eri viisil ühendades. Süsteemi lõpptulemust mõjutavad torude ühendusviisid, eri osade dimensioneerimine ja reguleerimisviisid (vt.joonis nr.54 Soojaveetootmine katlaga ja joonis nr.55 Spiraalsoojusvahet) .

 

Joonis nr.54 Soojaveetootmine katlaga [28]

 

Märkused:

A- soojusvaheti sisendtoru

B - soojusvaheti väljundtoru

C - külma vee sisendtoru

D - sooja tarbevee väljundtoru

E - küttesüsteemi tagasivool

F - küttesüsteemi pealevool

1 - kaitsegrupp

2 - tühjendussifoon

3 - külma vee sulguventiil

4 - survealandaja (vajadusel)

5 - õhutusventiil

6 - tagasilöögiklapp

7 - toitepump

8 - survevoolik

9 - toitpumba termostaat

 

Joonis nr.55 Spiraalsoojusvahet [29]

Elektriline kuumaveeboiler


Elektriline kuumaveeboiler (vt. Joonis nr. 56 Elektriline kuumaveeboiler) kujutab endast paaki, millesse on monteeritud küttekeha. Vesi kuumutatakse termostaadiga vajaliku temperatuurini. Elektrilisi kuumaveeboilereid kasutatakse väiksemate koguste kuuma vee valmistamiseks. Kasutusel on läbivoolukuumuti (vt joonist nr.57 „Elektrilise kuumaveeboileri ühendusskeem"). Täiuslikumad ja energiasäästlikumad boilerid on varustatud mikroprotsessorjuhtimisega, mis võimaldavad sujuvalt reguleerides saada kraaditäpsusega vett vahemilkus 35-60 °C. Samuti soojendatakse vett elektrienergia kokkuhoiuks öise tariifi ajal, mis teeb seega on kõige mõstlikumaks sooja vee tarbimis ajaks õhtul.

 

Joonis nr. 56 Elektriline kuumaveeboiler [30]

 


 

Joonis nr.57 Elektrilise kuumaveeboileri ühendusskeem