Tulekahju kustutussüsteem
Tulekahju kustutussüsteem võib olla:
1. vesikustutussüsteem,
2. vahtkustutussüsteem,
3. gaaskustutussüsteem ,
4. pulberkustutus süsteemid.
Vesikustutusüsteemid on automaatsed sprinklersüsteemid, mis sisaldab ühte või rohkemat veeallikat, torustikusüsteemi, klappe ja sprinklereid ning vajalikke lisavahendeid. Kui süsteem on aktiveerunud, voolab vesi veeallikatest (linnaveevõrk, mahutid jms) mööda torustikku läbi sprinklerite ning suunatakse tulele. Vett ei pihustata kogu hoonesse, vaid ainult sinna, kus seda vajatakse. Selline süsteemi ahendus vähendab veekulu ja hilisemaid kahjustusi (vt. joonis nr.47 Vesikustutussüsteem).
Tulekustutus süsteemi aktiviseerumine toimub temperatuuri toimel (tavaliselt jääb see vahemikku 68 kuni 141 kraadi C), sõltuvalt materjalidest, mida ruumis ladustatakse, milliseid tegevusi seal teostatakse ja milline on tavaline töötemperatuur, valitakse sobivad sprinkleripead. Sprinkleripäid on erinevaid, esmalt saab neid liigitada kaheks: sulava lüli põhiseks ja klaasampulli purunemisel põhinevateks. Aktiveerumisel töötavad vaid need sprinklerid, mis asuvad tulekahju kohas. On välja selgitatud, et 75% juhtudest kontrollivad tulekahju kuni üheksa sprinleripead ning 50% juhtudest piisab kuni kolme pea aktiveerumisest, et tulekahju kontrollida. Lisaks tulekahju kontrolli all hoidmisele ja kustutamisele märgab vesi materjale ning vähendab nii taassüttimise ohtu. Lisaks on süsteemil ülesanne teavitada ehk edastada häiresignaal tulekahju kohta.
Joonis nr.47 Vesikustutussüsteem [20]
Vahtkustutussüsteem on kasutusel kohtades, kus vesikustutussüsteem ei tule toime võimaliku tulekahju kustutamisega (nt. kütuseterminalid, naftaproduktide hoidlad, kemikaalide vm kiiresti süttivate materjalide ladustamiskohad ja katlamajad). Vahtkustutusüsteem on oma automaatjuhtimiselt sarnane vesikustutussüsteemile, erinevusega, et puhta vee asemel kasutatakse vahtu (vt. joonis nr.48 Vahtkustutussüsteem ja joonis nr.49 Vahu tekitamine kustutusüsteemis)
Joonis nr.48 Vahtkustutussüsteem [21]
Joonis nr.49 Vahu tekitamine kustutusüsteemis [22]
Gaasikustutussüsteemid on kasutusel kohtades, kus vesi- ja vahtkustutussüsteemi ei ole võimalik kasutada (nt. serveriruumid,elektriseadmete ruumid nagu trafo- ,kilbi- või telekommunikatsiooniruumides, samuti ka arhiivid, tuleohtlike ainete laoruumid ja kunstiväärtuste hoidlad ). Rakendatakse sellistes kohtades, kus vee kasutamine ei ole mõislik, kuna sellega võivad hävineda ettevõttele olulised materjalid või toimimist tagav seadmestik. Kustutamiseks kasutatakse inert- ja keemilisi gaase.
Automaatne gaaskustutussüsteem paigaldatakse kindla ruumi või ruumide ning nendes paiknevate seadmete kaitseks. Süsteem ei hõlma kogu hoonet nagu näiteks automaatne sprinklersüsteem. Gaaskustutuse kaks tähtsamat omadust on tulekahju kustutamine võimalikult varajases staadiumis ning sellega tulekahjust tekkivate kahjude minimaliseerimine (vt. joonis nr.50 Gaaskustutussüsteemi ülesehitus)
Joonis nr.50 Gaaskustutussüsteemi ülesehitus [23]
Pulberkustutussüsteemid on kasutusel kohtades, kus vesi- ja vahtkustutussüsteemi ei ole võimalik kasutada, ning gaaskustutussüsteem läheb kulukas (vt. Joonis nr.51 Automaatpulber tulekahjukustutussüteemis). Kustuti sobib kohtadesse, kus tuli võib kiiresti levida ja kus puuduvad kustutuspulbri saastava toime suhtes tundlikud esemed või, kus madala temperatuuri tõttu ei saa vesi- ja vahtkustuteid kasutada (nt tanklate õuealad, kütuseterminalide laadimisestakaadid, saekaatrid ja puutöökojad, garaazhid, transpordivahendid). Pulberkustutussüsteemides kasutatakse standartset ABC pulbrit (anorgaanilistest sooladest koosnevat pulbrit, enim ammooniumsulfaati ja/või ammooniumfosfaati, kustutusefekt põhineb põlemisreaktsiooni keemilisel inhibeerimisel ja põlevaine isoleerimisel peene soolatolmuga).
Joonis nr.51 Automaatpulber tulekahjukustutussüteemis [24]