Traditsiooniliselt ja liigagi sageli on seadusandlus tehnoloogilistes küsimustes liiga jäik, kuidas mingisuguseid protsesse läbi viia, kas siis tahtlikult või tahtmata. See on paljudel juhtudel aeglustanud e-äri rakendamist, kuna seadusandlus rajaneb traditsioonilisel äritegemise viisil. Asjakohale seadusandlus on üks fundamentaalseid teemasid riigis, et e-äri teostamine edeneks. Riigi peamine roll e-äri jaoks on luua keskkond, mis toetab ja e-äri ning julgustab ja kaitseb tarbijaid.

E-äri põhiline eeltingimus on korralikult toimiv telekommunikatsioonivõrk, nii fikseeritud kui ka mobiilvõrk. Telekommunikatsiooni infrastruktuuris on kesksel kohal interneti-ühendus koos sobiva ülekandekiirusega. Euroopa Liidu riikides on tänapäeval üle 90%-l ettevõtetest internetiühendus. E-äri mõjutav faktor on kaasaegse telekommunikatsiooni infrastruktuuri ebavõrdne jaotumine riigis. Nendes piirkondades, kus informatsiooniline infrastruktuur on vähearenenud ja ebausaldusväärne, võivad infrastruktuuri uuendamise kulud olla takistavaks asjaoluks. Samas ka need piirkonnad võivad sarnaselt kasu teenida e-äri teenustest. Peamiselt on maa-piirkondades kõige väiksem juurdepääs kõrge kvaliteedi ja võimsusega telekommunikatsiooni infrastruktuurile.

Sõnumiedastusteenustel on tähtis roll e-äris juba e-äri võrgustunud iseloomu tõttu ning ka standardite, äriprotsesside ja tehnoloogiate erinevuse ja paljususe tõttu. Tõelised väljakutsed ei ole mitte ärisuhetes uute partneritega, vaid nn ad-hoc tüüpi (konkreetseks otstarbeks mõeldud) ärisuhetes koos suvalist tüüpi ühendustega. Sõnumiedastusteenuse roll on muuta äri-kommunikatsioon kergemaks samal viisil nagu postiteenused kirju edastavad. E-äris on väljakutsed suuremad, kuna seal ei ole tavaliselt monopoli nagu postiteenuse pakkujate puhul, vaid e-äri on vaba turg koos paljude sõnumiedastusteenuseid pakkuvate operaatoritega riigis, kelle kõigiga tuleb koostööd teha.

Usaldusväärsus ja kindlustunne e-äris sõltub suures ulatuses kasutaja võimest omaks võtta ja veenduda äripartnerite, indiviidide, ettevõtete, institutsioonide ja teenuste või rakenduste (küber)identiteedis, samuti ka füüsilises struktuuris ja toodetes, mis on virtuaalses äri-keskkonnas. Identiteedi tuvastamise protseduurid nõuavad isiku tuvastamist, kinnitamist, tõendeid, mis on näiteks kodeeritud rakenduses, elektroonilises märgistuses, kiipkaart vms. Täiendavalt identiteedi tõestamiseks, kinnitatud tõendeid saab kasutada konkreetsel tehingul autentsuse tõendamiseks või elektroonilistes tehingutes nagu allkirjastatud lepingud (digitaal-allkiri), veendudes äritehingu õigsuses ja kinnitades kohustuste võtmist.

Äripartnerite identifitseerimise ja usalduse loomise protsessis võib ilmneda koostöö koordineerimise vajadus, mis võimaldaks automaatset äripartneri tuvastamist, võttes arvesse organisatsiooni või ettevõtte juriidilise, professionaalse ja ühiskondliku vastutuse. See kaasab ka isiku volituse küsimused, kes esindab antud organisatsiooni.

Üldisemalt võib öelda, et lahendused ja ressursid, mis ei ole seotud üksikjuhtumite või spetsiifiliste süsteemidega, on osa infrastruktuurist. Üks sellistest riigi ressurssidest on raha ja üks lahendustest on makseteenuseid pakkuvad pangad. E-äris on sellele vastavalt elektrooniline raha ja e-maksed. Elektroonilisel rahal ei ole tänapäeval erilist rolli, aga tähtis on, et tarbijad saaksid teha makseid e-äri veebilehe kaudu. Enamikes riikides on juba mõnda aega olemas e-pangandus ja võimalus maksta arveid elektrooniliselt.

Tuleb meeles pidada, et ostes tooteid veebist, on tarvis need ka füüsiliselt kätte saada, traditsioonilist logistika infrastruktuuri (postiteenused) kasutades kohale toimetada. Seega on e-äri toimimiseks siiski vaja ka tavapärast füüsilist infrastruktuuri.