Paberile kantud värv peab hästi kinnistuma selleks, et teostada järgnevat tööoperatsioone ja kasutada  valmis toodangut. Värvikiht ei tohi määrida voltimisel, üle minna katmikule ja värvide üksteisele trükkimisel. Samuti ei tohu toimuda värvi ülekandmist eelnevale poognale.

         Värvide kinnitumisele esitatakse kaks kõige erinevamat nõuet:

a.    Värvid ei tohi kuivada teladel töö ajal ja masina lühiajalistel peatustel

b.    Värvid peavad ülikiirelt tahkuma peale nende ülekandmist paberile või trükitavale materjalile

         Värvi kinnistumine tõmmisele on ennekõike mittemäärduva kihi loomine poorsele paberile. Sellise kihi loomine on keeruline füüsikaline ja keemiline protsess. Ennekõike värvikihi pinnal tekkib mittemäärduv väga õhuke kilekiht. Alles hiljem toimub värvi kuivamine kogu värvikihi paksuses. Kogu see protsess toimub teatava aja jooksul. Olenevalt värvist võib see toimuda momentaalselt kui ka tundide jooksul.

         Värvi liikumine paberi pooridesse oleneb värvi vedelusest, kontakti ajast ja survest. Peale surve lõppemist toimub edaspidine liikumine pooridesse, mis tuleneb värvi ja paberi polaarsusest üksteise suhtes. Ülikiire neeldumine võib aga viia värvi liikumisele paberi teisele küljele, mis on aga vastuvõetamatu kahekülgse trüki puhul. Aegalane liikumine aga viib määriste tekkimiseni ja äratõmmete tekkimisele.

         Värvi kinnistumisele mõjub ka värvi tiksotroopia. Vaikses olekus omab värv tunduvalt väiksemat liikuvust. Mehaanilise segamise ja hõõrumisel telade vahel värv muutub liikuvks ja vedelaks. Peale mehhaanilise mõju kadumist värvi liikuvus väheneb tunduvalt.

         Värvile tekkiv kile struktuur ja tugevus oleneb paljudest tingimustest. Teataval määral oleneb see paberi omadustest ja poorsusest. Samuti oleneb ta trükirežiimist. Trükitingimuste all mõistame me värvi hulka, mis kantakse trükitavale pinnale, trüki kiirust, kui ka paberipaki kõrgust. Mitte vähemtähtsad pole trükitsehhis kliima tingimused nagu temperatuur, niiskuse hulk tsehhis. Sealhulgas on eriti mõjutav faktor temperatuur. Selle mõjul muutub trükivärvi voolavus ja samuti polümerisatsiooni kiirus. Olenevalt tingimustest võib tekkiv kaitsekile olla väga õrn või vastupidi sile, läikiv ja suure mehaanilise vastupidavusega. Värvide kinnistumine oleneb samuti trükivärvi komponentidest (pigmendist ja sideainetest).

 

 

                            Paberi läbilõige hetk peale trükkimist ja veidi hiljem. See                                 peab näitama värvi imendumist paberikiududesse

         Värvid, mis on valmistatud kuivavatest naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, minnes üle paberile ühinevad õhu hapnikuga ja hapendumise ja polümerisatsiooni mõjul moodustavad värvi pinnal kaitsekihi. Samal ajal toimub osa värvi imendumine paberi ülemistesse kihtidesse.

         Samal ajal ajalehevärvid, mille koostisse kuuluvad ka mittekuivavad õlid, moodustavad paberi pinnal õhema ja vähem vastupidava kile. Enamus värvist aga imendub paberi ülemistesse kihtidesse ja värvi sideaine koos värvainega adsorbeerub paberi kiududesse.

         Värvid, mis sideainena kasutavad mitmekomponentseid lakke kinnituvad samuti kiirelt. Kuid kinnitusprotsess omab omi iseärasusi. Värvi üleminekul paberile sideaine ja lahusti neelduvad paberi pinda. Vaigud aga jäävad paberi pinnale. Nad moodustavad koos pigmentidega pehme kile, mis hiljem kõvastub.

         Eriti keeruline on värvi üleminek paberile ja kile moodustumine mitmevärvi trükis, kui tegemist on ühe värvikihi trükkimisega teisele värvile. Siinjuures võib trükkimine toimuda kahel viisil. Esimese puhul toimub trükkimine juba  veidike kuivanud värvile -„kuivalt“. Teisel puhul toimub järgmiste värvide trükkimine koheselt peale esimeste värvide trükkimist - „märjalt“.

         Esimesel juhul toimub trükkimine kas ühe- või kahevärvilistel masinatel. Sealjuures esimene värv trükitakse otse puhtale paberile. Teised värvid aga kantakse paari tunni pärast või hiljem, kui värv on osaliselt kuivanud.

         Teisel juhul toimub trükkimine mitmevärvilistel masinatel. Siin toimub järgmiste värvide trükkimine loetud sekundite jooksul. Seega värv kantakse veel märja värvi pinnale.

         Seega nõuded värvide trükitehnilistele omadustele on esimesel ja teisel juhul erinevad. Teisel juhul peab värv hästi kinnituma alles värskele värvile ilma määrdumiseta ja ülekandumata.

         Kinnitumise ja kuivamise kiirendamiseks peavad värvid olema võimalikult õhukesed. See nõuab, et kasutavate värvide intensiivsus oleks võimalikult kõrge. Värvide hulga kasvades värvi ülekande hulk väheneb. Kuid värvi hulk tõmmisel mõjub lõpptulemusele. Siit tuleneb ka värvide trükkimise järjekord trükimasinas. See oleneb kasutavatest värvidest, kui ka oleneb originaalide iseloomust ja nende hulgast trükivormil.

         Värvide kinnitumise kiirusest oleneb ka trükimasina töökiirus ja siit trükimasina tootlikus. Kuid arvesse tuleb võtta ka trükise kvaliteeti. Selle tõttu värvide kinnistuse probleem on väga tähtis. Kinnistumine kiireneb, mida õhema värvikihi me kanname paberile. Samuti oleneb kinnistumise kiirus temperatuurist, värvi viidud lisaainete koostisest aga ka kasutatava paberi omadused.

         Värvide kinnitumiseks paberil kasutatakse soendamist. See toimub enne poognate ladustamist vastuvõtuseadmetes. Teiseks kuivamise kiirendamise võimaluseks on UV kiirgusele tundlike fotosensibiliseeruvate ainete lisamine värvidesse. Sellised värvid kuivavad loetud sekundite jooksul UV kiirguses.

Kuid UV värvid ei kuiva ilma kiirguseta ja eralduv osoon viib trükimasinate osade korrosioonini. UV värvidega trükkimisel on veel teisi probleeme,

         Värvide kinnistamiseks on kasutusel väga erinevad kiirgusallikad, mis omavad erinevat võimsust ja mille mõju oleneb ka värvi koostisest.