Staatiline elekter tekib paberi pinnal kui negatiivne või positiivne laeng. Staatilise elektri tekkimine pole veel lõplikult selge. Arvatakse, et põhiliseks laengu tekkimise põhjuseks on hõõrdumine. Hõõrdumine on seega põhiliseks staatilise elektri tekkimise põhjustajaks.

Juba paberi valmistamise käigus ta kiud surutakse kokku, venitatakse välja, muudetakse nende asendit üksteise suhtes. Paberi valmistamisel libiseb ta mööda paberimasina ja paberi töötlusseadete pindu. Seega juba enne paberi sattumist trükitsehhi võib ta olla juba elektriseeritud.

Trükkimisel toimub samuti paberi elektriseerimine tänu paberirulli lahtikeerdumisele, poognate libisemisele üksteise suhtes. Samuti liugleb paber kallaklaual ja liigub ühest sektsioonist teise. Staatilise elektri tekkimist on enam täheldatud aga rullpaberit käsutavates trükimasinates, kus laeng paberil tekib kiiremini, kui poognamasinates.

Pinge võib sealjuures tõusta kuni kümnetuhandete voltideni. Seda eriti juhul, kui paberilaiud liiguvad masinas üksteise vahetus läheduses vastassuundades.

Staatiline elekter võib tekitada suuri raskusi trükiprotsessis. Elektriseeritud paber raskendab pealepanemisaparaadi tööd. Paberipoognad kleepuvad üksteise külge ja on raskelt eemaldatavad paberipakist. Samuti võivad nad kleepuda haarajate külge, jäävad trükisilindri külge. Selle tõttu võib paber isegi rebeneda. Eriti raske on aga selliste elektriseeritud paberipoognate täpne asetus vastuvõtulaual.

Probleemne on eriti staatiline elekter juhul, kui kasutatakse trükivärve, mis staatilise elektri lahenduse sädemete tõttu võivad süttida, nagu seda on sügavtrükivärvid.

Seega raskused, mida tekitab staatiline elekter On küllaltki suured ja võivad olla erinevad. Nende tekkimine raskendab tööd trükimasinal, vähendab trükikvaliteeti, suurendab tekkiva praagi hulka ja vähendab trükkija tootlikust. Aga ta võib põhjustada ka tulekahju või olla elektrilöögi saamise põhjustajaks.

Praktikas on aga tähele pandud, et niiskuse hulga vähenemisel paberis on paber enam võimeline elektriseeruma. Selle tõttu hästi aklimatiseerunud paber harilikult vähem ka elektriseerub. Seega staatilise elektri vastu võitlemisel on esmaseks ülesandeks luua trükitsehhides normaalne niiskuse ja temperatuuri tase. Seda saavutatakse ruumide õhu konditsioneerimisel.

Kuna enam niiskust omav paber vähem elektriseerub, siis vahetevahel teda ka eelnevalt töödeldakse auru või niiskusega. Teiseks staatilise elektri vähendamise viisiks on paberi pinna elektriline maandamine käsutades nn. pingemaandajate ehk mahavõtjate abil. Selleks liiguvad poognad spetsiaalse seade alt läbi. See tagab ülemäärase pinge vähendamise.

Veelgi efektiivsemaks on aga õhu ioniseerimine staatilist elektrit omavate poognate köhal. Selleks käsutatakse kõrge sagedusega neutraliseerimisseadeid või isegi radioaktiivseid isotoope.

Kõrgpinge   neutralisaator   koosneb   isolatsioontorust   l millesse on pandud tühjenduslahendi vardaga 2 väljunditega 3. Varras 2 on ühendatud kõrgepinge transformaatoriga 4 mille võimsus võib tõusta kuni 15 kW. Varras koos toruga on asetatud silindrisse 5.

Staatilise elektri neutralisaator asetatakse võimalikult lähedale paberilaiule, või poognate kulgemisteele. Tänu kõrgpinge voolule tekib väljundi nõelte ümber k elektrostaatiline väli mis tekitab ümbritseva õhu ioniseerumise. Positiivse ja negatiivse laenguga ioonid neutraliseerivadki paberil tekkinud staatilise elektri laengud

Väga laia leviku leidsid ka radioaktiivsed neutralisaatorid. Nad tagavad samuti õhu ioniseerumise. Selleks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Nende kasutamine nõuab aga spetsiaalseid kaitsemeetodeid. Selle tõttu oleneb nende kasutamine vastavate seadmete ja nende teeninduse olemasolust. Selle tõttu selliseid seadmeid on meil trükimasinatel kasutusel suhteliselt vähe.

         Põhiliselt püütakse staatilist elektrit vähendada ka kasutades kaudseid võimalusi, mis seisnevad ennekõike trükitsehhis ja paberi säilitamisel sobivate kliimatingimuste loomist.