Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Olenevalt toote konstruktsioonist valitakse sobiv needi liik. Erinevate neetide liikidel lõpp-pea moodustamine võib toimuda pressides, tagudes või tõmmates nn. toruneetide abil kui liite vastaspoolele juurdepääs on takistatud Joonis 6.3

Joonis 6.3 Neetliited 1) ümarpea neetliide; 2) peitpea neetliide; 3) poolpeitpea neetliide; 4) lõhke neetliide; 5) toruneetliide; 6) pehme materjali liide; 7) kombinatsioon polt - neetliide; joonisel puudub tõmbenetliide.

Neetliited jaotatakse katteliideteks ning ühe ja kahe sidelapiga põkkliideteks. Joonis 6.4. Neetide paigutuse järgi eristatakse üherealisi liiteid ja mitmerealisi liiteid neetide rööpse või malekorras paigutusega. Joonis 6.5

Joonis 6.4 Neetõmbluse konstruktsioonid: a)katteõmblused, b)ühe lapiga põkkõmblused, c)kahe lapiga põkkõmblused.

Joonis 6.5. Neetliidete konstruktsioonid: vasakul põkkliited; keskel mitmerealine rööpse paigutusega liide; paremal neetide malekorras paigutusega.

Neetliite tugevusarvutus

Põhikoormuseks on detaile nihutav pikijõud. Algul väliskoormust võtab vastu kinnitavate detailide vahel olev hõõrdejõud. Sellele järgneb neetide koormamine: painde, pindsurve ja nihkega.

Külmalt paigaldatud liidetes arvutakse neet lõikele. Hõõrdejõu mõju arvestatakse lubatavate pingete valikul. Sümmeetriliselt rakendatud koormuse puhul arvestatakse koormuse jagunemine neetide vahel ühtlaseks.