Keermeprofiili geomeetrilise kuju järgi liigitatakse keermed: kolmnurkkeere, ruutkeere, trapetskeere, tugikeere (saagkeere) ja ümarkeere vt. joonis 2.1.

Joonis 2.1. a - kolmnurkkeere, b - ruutkeere, c - trapetskeere, d - ümarkeere.

Kolmnurkkeeret kasutatakse kinnituskeermena, teisi keerme liike ka mehanismides jõu ja liikumise ülekandmiseks. Kinnituskeermena kasutatakse meeter-, toll- ja torukeeret (v.a. ruutkeere). Keermete põhilised parameetrid on määratud riiklike standarditega DIN, EN, ISO, GOST jt.

Keermeid liigitatakse nende aluspinna kuju järgi silindrilisteks ja koonilisteks. Vastavalt kasutamise viisi, keerme profiili kuju ja mõõdusüsteemi järgi liigitakse:
1. Kinnituskeermed - kolmnurk profiiliga keermed meeter- ja tollsüsteemis;
2. Erikeermed - ruut-, trapets-, saag- ja ümarprofiiliga keermeid kasutatakse mehhanismides jõudude ja liikumiste ülekandmiseks.

Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurkkeere. Tavakohaselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks.
Ruut- ja trapetskeere lõigatakse seadmete detailidele, mis peavad pöörleva liikumise muutma kulgevaks, näiteks: treipinkide käigukruvid (spindlid), lukksepakruustangide kruvid. Trapetskeere (saagkeere), konstruktsioonilt tugikeere, lõigatakse detailidele, mis võtavad vastu suurt teljesuunalist jõudu, näiteks võimsate presside, tungraudade kruvid.

Ümarkeere on suure töökindlusega saastunud keskkonnas, sellepärast kasutatakse seda armatuurdetailides.

Elektroonikatööstuse tootmistehnoloogias kasutatakse peamiselt meeterkeerme, harvemini toll- ja torukeerme süsteemi.