Lihtsaimaks alalduslülituseks on ühefaasiline poolperioodalaldi, kus kasutatakse ainult üht dioodi, milline on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised.

 Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur (MΩ), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null, ning kogu negatiivse poolperioodi pinge mõjub dioodile vastusuuna pingena.

Alaldustegur on Ka=0,45, kusjuures selle väärtuse puhul loetakse pärisuuna takistus nulliks. Pulsatsiooni tegur p = 1,57, see on väga suur.

U_R = U_2max= 1,41*U₂, sest diood peab suutma taluda ka alaldatava pinge maksimaalset hetkväärtust.

I_F=I_t=U₀/R_t

Ühefaasiline poolperioodalaldi on mitmete puudustega: tal on väike alaldustegur ja suur pulsatsioon. Peale selle ta tarbib võrgust voolu ainult ühe poolperioodi vältel. Kui tarbitavad voolud on suured, võib see põhjustada energiasüsteemi häireid. Nimetatud põhjustel kasutatakse sellist lihtsaimat lülitust ainult väikeste väljundvoolude korral, mil pulsatsiooni silumine on lihtsam. Pulsatsiooni sagedus on võrdne vahelduvpinge sagedusega s.t. võrgutoite korral fp=50Hz.