Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi töörežiimi palju raskemaks.

1. Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see ulatuda kahekordse U2max-ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud vastupinge suurenemist 1,5 kordseks.
2. Halveneb dioodi voolurežiim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t1, mil pinge U2 saab suuremaks, kui pinge Uc ja lõpeb hetkel t2 mil U2 saab väiksemaks Uc-st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu kuju moonutamine ei ole tavaliselt ohtlik, sest voolu keskväärtus ei muutu ja selle nähtusega on dioodide valmistaja juba arvestanud. Samal ajal on graafikutelt näha, et kondensaatori toimel väheneb oluliselt väljundpinge pulsatsioon.
3. Lülituse sisselülitamisel kui kondensaator on tühi, tekib lühise režiim, mis on samaväärne lühisega väljundis. See "lühis" on küll lühiajaline, kuid sellega tuleb arvestada. Tekkiva voolu hetkväärtus sõltub sellest ajahetkest mil lülitus pingestatakse. Halvim olukord on siis kui me lülitame alaldatava pinge maksimumi hetkel. Sel juhul jääb voolu piirama ainult alaldi sisetakistus.