Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid see eest on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-he trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise alumine klemm positiivne ja sel juhul kulgeb vool läbi dioodi VD3, läbi tarbija ja VD4-ja trafo ülemisele otsale. Sel ajal on vastupingestatud dioodid VD1 ja VD2. Vool läbi tarbija on sama kujuga kui eelmise lülituse korral.

p=0,67

K_a=0,9

Kaks korda kõrgem alaldustegur tuleb sellest, et sekundaarmähis on nüüd poole väiksema keerdude arvuga.
I_F=0,5I_t

U_R=U_2max, kuna sekundaarmähis on kaks korda väiksema keerdude arvuga, siis on ka toimiv vastupinge kaks korda väiksem.

f_p=100Hz

Kui võrrelda kaht täisperioodalaldi lülitust, siis on veel mõningaid erinevusi:

1. Keskväljavõttega lülitusel jääb tarbijaga järjestikku 1 diood, sildlülitusel aga 2, järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel.
2. Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis on paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem.