Kõige tuntum pahavara on kindlasti arvutiviirus. Siinkohal tuleb mainida, et mõningate käsitluste kohaselt on arvutiviirust käsitletud ka kui pahavara üldistavat mõistet.

Arvutiviirus on kopeerib end mõne teise programmi koodi ning kui see programm käivitatakse, siis käivitub kõigepealt viiruse kood ning alles seejärel programm ise. Nii saab arvutiviirus ligipääsu arvutisüsteemi ressurssidele ning hakkab seejärel otsima uusi „puhtaid” faile kuhu oma kood kopeerida. Seepärast öeldaksegi tihti, et arvutiviirus on programm, mis suudab ise levida. Tegelikult arvutiviirus päris iseseisvalt ju ei levi, ta vajab programmifaile (või teatud juhtudel mõnd teist liiki faile), kuhu oma koodi kopeerida. Faile, kuhu viiruse programmikood on kopeeritud nimetatakse peremeesfailideks (host).

Olemas on  ka arvutiviiruseid, mis nakatavad näiteks Microsoft Wordi dokumendifaile (makroviirused) jne. Sellisel juhul hakkab viirus levima arvutisüsteemis juhul kui nakatunud fail mõne rakendusega avada. Tänapäeval on sellist liiki viiruseid toodetud pea kõikide levinumate rakenduste failidele ning viirus võib levida ka näiteks piltide, e-raamatute ja muude taoliste rakenduste failide abil.