Värvi kinnistumise protsess
Paberile kantud värv peab hästi kinnistuma selleks, et teostada järgnevat
tööoperatsioone ja kasutada valmis
toodangut. Värvikiht ei tohi määrida voltimisel, üle minna katmikule ja värvide
üksteisele trükkimisel. Samuti ei tohu toimuda värvi ülekandmist eelnevale
poognale.
Värvide kinnitumisele
esitatakse kaks kõige erinevamat nõuet:
a.
Värvid ei tohi kuivada teladel töö ajal ja masina
lühiajalistel peatustel
b.
Värvid peavad ülikiirelt tahkuma peale nende ülekandmist
paberile või trükitavale materjalile
Värvi kinnistumine tõmmisele
on ennekõike mittemäärduva kihi loomine poorsele paberile. Sellise kihi loomine
on keeruline füüsikaline ja keemiline protsess. Ennekõike värvikihi pinnal
tekkib mittemäärduv väga õhuke kilekiht. Alles hiljem toimub värvi kuivamine
kogu värvikihi paksuses. Kogu see protsess toimub teatava aja jooksul.
Olenevalt värvist võib see toimuda momentaalselt kui ka tundide jooksul.
Värvi liikumine paberi
pooridesse oleneb värvi vedelusest, kontakti ajast ja survest. Peale surve
lõppemist toimub edaspidine liikumine pooridesse, mis tuleneb värvi ja paberi
polaarsusest üksteise suhtes. Ülikiire neeldumine võib aga viia värvi
liikumisele paberi teisele küljele, mis on aga vastuvõetamatu kahekülgse trüki
puhul. Aegalane liikumine aga viib määriste tekkimiseni ja äratõmmete
tekkimisele.
Värvi kinnistumisele mõjub ka
värvi tiksotroopia. Vaikses olekus omab värv tunduvalt väiksemat liikuvust.
Mehaanilise segamise ja hõõrumisel telade vahel värv muutub liikuvks ja
vedelaks. Peale mehhaanilise mõju kadumist värvi liikuvus väheneb tunduvalt.
Värvile tekkiv kile struktuur
ja tugevus oleneb paljudest tingimustest. Teataval määral oleneb see paberi
omadustest ja poorsusest. Samuti oleneb ta trükirežiimist. Trükitingimuste all
mõistame me värvi hulka, mis kantakse trükitavale pinnale, trüki kiirust, kui
ka paberipaki kõrgust. Mitte vähemtähtsad pole trükitsehhis kliima tingimused
nagu temperatuur, niiskuse hulk tsehhis. Sealhulgas on eriti mõjutav faktor
temperatuur. Selle mõjul muutub trükivärvi voolavus ja samuti polümerisatsiooni
kiirus. Olenevalt tingimustest võib tekkiv kaitsekile olla väga õrn või
vastupidi sile, läikiv ja suure mehaanilise vastupidavusega. Värvide
kinnistumine oleneb samuti trükivärvi komponentidest (pigmendist ja
sideainetest).

Paberi läbilõige hetk
peale trükkimist ja veidi hiljem. See peab
näitama värvi imendumist paberikiududesse
Värvid, mis on valmistatud
kuivavatest naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, minnes üle paberile
ühinevad õhu hapnikuga ja hapendumise ja polümerisatsiooni mõjul moodustavad
värvi pinnal kaitsekihi. Samal ajal toimub osa värvi imendumine paberi
ülemistesse kihtidesse.
Samal ajal ajalehevärvid,
mille koostisse kuuluvad ka mittekuivavad õlid, moodustavad paberi pinnal õhema
ja vähem vastupidava kile. Enamus värvist aga imendub paberi ülemistesse
kihtidesse ja värvi sideaine koos värvainega adsorbeerub paberi kiududesse.
Värvid, mis sideainena
kasutavad mitmekomponentseid lakke kinnituvad samuti kiirelt. Kuid
kinnitusprotsess omab omi iseärasusi. Värvi üleminekul paberile sideaine ja
lahusti neelduvad paberi pinda. Vaigud aga jäävad paberi pinnale. Nad
moodustavad koos pigmentidega pehme kile, mis hiljem kõvastub.
Eriti keeruline on värvi
üleminek paberile ja kile moodustumine mitmevärvi trükis, kui tegemist on ühe
värvikihi trükkimisega teisele värvile. Siinjuures võib trükkimine toimuda
kahel viisil. Esimese puhul toimub trükkimine juba veidike kuivanud värvile -„kuivalt“. Teisel
puhul toimub järgmiste värvide trükkimine koheselt peale esimeste värvide
trükkimist - „märjalt“.
Esimesel juhul toimub
trükkimine kas ühe- või kahevärvilistel masinatel. Sealjuures esimene värv
trükitakse otse puhtale paberile. Teised värvid aga kantakse paari tunni pärast
või hiljem, kui värv on osaliselt kuivanud.
Teisel juhul toimub
trükkimine mitmevärvilistel masinatel. Siin toimub järgmiste värvide trükkimine
loetud sekundite jooksul. Seega värv kantakse veel märja värvi pinnale.
Seega nõuded värvide
trükitehnilistele omadustele on esimesel ja teisel juhul erinevad. Teisel juhul
peab värv hästi kinnituma alles värskele värvile ilma määrdumiseta ja
ülekandumata.
Kinnitumise ja kuivamise
kiirendamiseks peavad värvid olema võimalikult õhukesed. See nõuab, et kasutavate
värvide intensiivsus oleks võimalikult kõrge. Värvide hulga kasvades värvi
ülekande hulk väheneb. Kuid värvi hulk tõmmisel mõjub lõpptulemusele. Siit
tuleneb ka värvide trükkimise järjekord trükimasinas. See oleneb kasutavatest
värvidest, kui ka oleneb originaalide iseloomust ja nende hulgast trükivormil.
Värvide kinnitumise kiirusest
oleneb ka trükimasina töökiirus ja siit trükimasina tootlikus. Kuid arvesse
tuleb võtta ka trükise kvaliteeti. Selle tõttu värvide kinnistuse probleem on
väga tähtis. Kinnistumine kiireneb, mida õhema värvikihi me kanname paberile.
Samuti oleneb kinnistumise kiirus temperatuurist, värvi viidud lisaainete
koostisest aga ka kasutatava paberi omadused.
Värvide kinnitumiseks paberil
kasutatakse soendamist. See toimub enne poognate ladustamist
vastuvõtuseadmetes. Teiseks kuivamise kiirendamise võimaluseks on UV kiirgusele
tundlike fotosensibiliseeruvate ainete lisamine värvidesse. Sellised värvid
kuivavad loetud sekundite jooksul UV kiirguses.
Kuid UV värvid ei kuiva ilma kiirguseta ja eralduv osoon viib trükimasinate
osade korrosioonini. UV värvidega trükkimisel on veel teisi probleeme,
Värvide kinnistamiseks on
kasutusel väga erinevad kiirgusallikad, mis omavad erinevat võimsust ja mille
mõju oleneb ka värvi koostisest.