Kuivatus Ultra violetsete (UV) kiirgusallikatega
UV-kiirgusallikaid kasutatakse ofset- ja spetsiaalsetes
trükiseadmetes. UV kiirguse mõju
värvidele seisneb laialdase monomeeride polümerisatsiooni loomises ilma
temperatuuri tõusuta. Seega UV seadete esmane eelis seisneb soojusliku mõju
puudumises paberile.
Kuid samal ajal see kiirgus
lõhub mõningaid pigmente. Samuti tekib
seda kiirgust kasutades suuremal hulgal osooni, mis on aga inimeste
tervisele mittesobiv. Peale selle kuumenevad UV kiirgusallikad väga kõrge kuid
erinevatemperatuurini 700-1500º C, olenevalt seadmest. Selle tõttu on vaja
teostada nende spetsiaalset jahutust kas ventilatsiooni või isegi vesijahutuse
kujul.
Kiirgusse allikatena
kasutatakse harilikult võimsaid lampe, mis on täidetud ksenooni, aragooni või
elevhõbeda aurudega. Temperatuuri muudetakse muutes lampide kiirguse
kaldenurka. Peatuste puhul aga kaetakse lampide kiirgus katetega.
Harilikult lastakse sellise
kuivatusviisi tarbeks välja spetsiaalseid värve, millede pigmendid ei lagune UV
kiirguses. Samuti on nendes värvides kasutusel sideained, millede
polümerisatioon UV kiirguses on kiirem. Selle tõttu on UV värvid ja lakid ka
kallimad. Nendel värvidel on aga veel üks puudus. Nimelt rastripunktid nendel
värvidel võivad olla 15-18 % suuremad ettenähtust. Selle tõttu trükised, mida
valmistatakse ette UV värvidega trükkimiseks tuleb selleks spetsiaalselt ette
valmistada.
UV kiirgusega trükkides
trükivärvid kuivavad väga kiirelt. Selle tõttu langeb siin praktiliselt ära ka
määriste probleem. Kuid samal ajal see kuivatusviis nõuab äärmiselt täpse
tehnoloogiat. Puuduseks on ka värvist masina puhastamine, kuna värv ju kiirelt
kuivab. Selle tõttu on kasutusel ka spetsiaalsed pesuained ja isegi
ofsetkummid, mis pole nii tundlikud agressiivsete pesuainete suhtes
On alustatud katsetusi päris
uute kuivatusviiside kasutuselevõtmiseks. Nii näiteks kasutatakse kuivatamiseks
LED-UV valgusteid. Need seadmed võtavad vähem energiat ja tekitavad vähem
soojust.