Aastal 1970 arendas Hawaii Ülikooli professor Norman Abramson maailma esimese traadita arvutisuhtlusvõrgu, ALOHAnet, kasutades selleks odavaid tavalisi raadioid. Süsteem koosnes seitsmest arvutist mis olid paigutatud neljale erinevale saarele, et suhelda telefoni liine kasutamata ühe keskse arvutiga, mis asus Oahu saare.

1979. aastal avaldasid F.R. Gfeller ja U. Bapst paberi mis näitas IEEE edusamme traadita kohtvõrgu loomisel kasutades selleks infrapuna tehnoloogiat.

Sõna "traadita" pole terminoloogiliselt õnnestunud, sest elektrivoolu juhivad juhtmed, mitte traadid. Aga kuna kõnekeelne väljend on üldiselt levinud ning seda asendada võivad sõnad "raadio" ning "juhtmeta" on niigi rohkelt kasutatud mitmes tähenduses, siis peetakse sõna "traadita" kasutamist IEEE 802.11 standardiga ülesehitatud raadiovõrkude puhul vastuvõetavaks.

Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk (inglise Wireless Local Area Network ehk Wireless LAN ehk WLAN) on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu.

Tavaliselt moodustatakse ühendus kasutaja arvutis paikneva seadme – traadita võrgu kaardi (Wireless Adapter) ja traadita võrgu tugijaama (Wireless Access Point) vahel, kuigi saab moodustada ka nn. ad hoc võrke võrgukaartide vahel.

Traadita ühenduse tehnoloogia on spetsifitseeritud IEEE 802.11 standardiga, mida nimetatakse ka Wi-Fi standardiks.