Esitõkised
Poognate õgvendamine on keerukas protsess, millest paljus oleneb
trükise kvaliteet. Selle tõttu peavad tõkised olema hästi reguleeritud
ja tagama poognate häireteta liikumise.
Kiirus, millega poogen läheneb esitõkisele, ei tohi olla suur. Probleem on selles, et hetkeks peab ju poogen peatuma. Kiirus, millisega poogen läheneb esitõkistele, oleneb peale kõige veel paberi formaadist ja paberi mehaanilistest omadustest. Seega masina trükikiirus oleneb ka nendest näitajatest. Poogen esmalt põrkub esitõkiste vastu ja alles hetk hiljem suruvad lindid nad vastu esitõkiseid. Paber rahuneb ja liibub nende vastu. Olenevalt paberist ja kiirusest need kokkupuutekohad deformeeruvad. Selle tõttu paberi kiirus esitõkistele lähenedes ei tohi olla tänapäeva masinates suurem, kui 0,4-o,5 m/sek.
Aega poogna rahunemiseks ja liikumiseks külgtõkiseni jääb vaid 0,o5-0,1 sek. Seega, mida aeglasemalt paber liigub, seda rohkem jääb talle aega õgvendamiseks. Aeglasema käigu puhul on võimalus trükise hea kvaliteedi saamiseks suurem.
Peale nende põhiliste tehnoloogiliste nõuete esitatakse õgvendusseadmetele veel terve rida täiendavaid nõudeid, mis on seotud poognate etteandmissüsteemiga ja mehhanismide omavahelise tööga:
1. Poogen 1, mille toob transportöör 2 võib liikuda üle külgtõkise joone alles siis, kui on lõppenud eelmise poogna 3 õgvendamine ja teda küljetõkisesse poognat vedav rull 4 on tõusnud eelnevalt poognalt.
2. Selleks, et vähendada paberipoogna liikumiskiirust esitõkistesse, liigub poogen kallaklaual erineva kiirusega. Enne tõkiseid peab ta liikumiskiirus olema seega minimaalne.
3. Küljemargi ülemine rull võib laskuda poognale alles peale seda, kui eelmine poogen on lahkunud rulli alt.
4. Küljetõkis võib asuda tööle vaid peale seda, kui paberipoogen on esitõkiste juures juba rahunenud.
Tõkised ja haarajad pole võimalik piki võlli liigutada, kuna nende asend oleneb forgreiferi haarajatest. Olenevalt masinas kasutatava paberi maksimaalsest formaadist võib olla trükimasinas 2-6 esitõkist. Tõkise asendit on võimalik reguleerida paberi liikumise suunas.
Esitõkiste reguleerimisel tuleb tagada, et paberi haarajate ala oleks 5-8 mm. Vähema suuruse juures poogen ei kinnistu haarajatesse normaalselt. Suurema mõõdu puhul võivad haarajad lõhkuda paberi esiäärt
Harilikult on kasutusel korraga kaks esitõkist, mis asuvad paberi äärtest ¼-1/5 osa kaugusel poogna pikkusest. Mittetöötavad esitõkised eemaldatakse maksimaalselt võimalikule kaugusele. Mida ligemal poogna äärtest on tõkiseid, seda täpsemalt võib fikseerida poognat. Kuid seda suurem on võimalus pehme paberi deformeerumiseks.
Esitõkised võivad olla ülemised või alumised. Samuti võivad ülemised ja alumised olla forgreiferid. Valdavalt on siiski kasutusel alumised esitõkised. On hakatud kasutama ka esitõkiseid, mis on kokku ehitatud forgreiferi haarajatega. See on seotud poogna kiirema edasiandmisega trükisektsiooni.
Paljud ofsetmasinad on varustatud poognate eelõgvendusseadmetega. Nendes seadmetes toimub poogna eelnev õgvendamine enne esitõkiseid. Need seadmed hoiavad ära suure kõrvalekalletega poognate sattumist esitõkistesse, mis viiks masina seiskumiseni. See aga nõuab paberi täiendavat kulu
Kasutades eelneva õgvenduse seadet transportöör 1 liigub ühtlase kiirusega. Kaldlaual on kaks sisselõiget, milles liiguvad eelneva õgvendamise tõkised koos konksudega. Kui poogen 3 jõuab nendeni, siis pneumaatilised imurid 4, mis liiguvad sama kiirelt, kui poogen, haakuvad paberiga. Imurid viivad poogna kuni esitõkisteni. Peale kontakti paberiga konksud vähendavad oma kiirust ja poogen liigub väga aeglaselt esitõkisteni 5, kus toimub lõplik õgvendamine.
Kiirus, millega poogen läheneb esitõkisele, ei tohi olla suur. Probleem on selles, et hetkeks peab ju poogen peatuma. Kiirus, millisega poogen läheneb esitõkistele, oleneb peale kõige veel paberi formaadist ja paberi mehaanilistest omadustest. Seega masina trükikiirus oleneb ka nendest näitajatest. Poogen esmalt põrkub esitõkiste vastu ja alles hetk hiljem suruvad lindid nad vastu esitõkiseid. Paber rahuneb ja liibub nende vastu. Olenevalt paberist ja kiirusest need kokkupuutekohad deformeeruvad. Selle tõttu paberi kiirus esitõkistele lähenedes ei tohi olla tänapäeva masinates suurem, kui 0,4-o,5 m/sek.
Aega poogna rahunemiseks ja liikumiseks külgtõkiseni jääb vaid 0,o5-0,1 sek. Seega, mida aeglasemalt paber liigub, seda rohkem jääb talle aega õgvendamiseks. Aeglasema käigu puhul on võimalus trükise hea kvaliteedi saamiseks suurem.
Peale nende põhiliste tehnoloogiliste nõuete esitatakse õgvendusseadmetele veel terve rida täiendavaid nõudeid, mis on seotud poognate etteandmissüsteemiga ja mehhanismide omavahelise tööga:
1. Poogen 1, mille toob transportöör 2 võib liikuda üle külgtõkise joone alles siis, kui on lõppenud eelmise poogna 3 õgvendamine ja teda küljetõkisesse poognat vedav rull 4 on tõusnud eelnevalt poognalt.
2. Selleks, et vähendada paberipoogna liikumiskiirust esitõkistesse, liigub poogen kallaklaual erineva kiirusega. Enne tõkiseid peab ta liikumiskiirus olema seega minimaalne.
3. Küljemargi ülemine rull võib laskuda poognale alles peale seda, kui eelmine poogen on lahkunud rulli alt.
4. Küljetõkis võib asuda tööle vaid peale seda, kui paberipoogen on esitõkiste juures juba rahunenud.
Tõkised ja haarajad pole võimalik piki võlli liigutada, kuna nende asend oleneb forgreiferi haarajatest. Olenevalt masinas kasutatava paberi maksimaalsest formaadist võib olla trükimasinas 2-6 esitõkist. Tõkise asendit on võimalik reguleerida paberi liikumise suunas.
Esitõkiste reguleerimisel tuleb tagada, et paberi haarajate ala oleks 5-8 mm. Vähema suuruse juures poogen ei kinnistu haarajatesse normaalselt. Suurema mõõdu puhul võivad haarajad lõhkuda paberi esiäärt
Harilikult on kasutusel korraga kaks esitõkist, mis asuvad paberi äärtest ¼-1/5 osa kaugusel poogna pikkusest. Mittetöötavad esitõkised eemaldatakse maksimaalselt võimalikule kaugusele. Mida ligemal poogna äärtest on tõkiseid, seda täpsemalt võib fikseerida poognat. Kuid seda suurem on võimalus pehme paberi deformeerumiseks.
Esitõkised võivad olla ülemised või alumised. Samuti võivad ülemised ja alumised olla forgreiferid. Valdavalt on siiski kasutusel alumised esitõkised. On hakatud kasutama ka esitõkiseid, mis on kokku ehitatud forgreiferi haarajatega. See on seotud poogna kiirema edasiandmisega trükisektsiooni.
Paljud ofsetmasinad on varustatud poognate eelõgvendusseadmetega. Nendes seadmetes toimub poogna eelnev õgvendamine enne esitõkiseid. Need seadmed hoiavad ära suure kõrvalekalletega poognate sattumist esitõkistesse, mis viiks masina seiskumiseni. See aga nõuab paberi täiendavat kulu
Kasutades eelneva õgvenduse seadet transportöör 1 liigub ühtlase kiirusega. Kaldlaual on kaks sisselõiget, milles liiguvad eelneva õgvendamise tõkised koos konksudega. Kui poogen 3 jõuab nendeni, siis pneumaatilised imurid 4, mis liiguvad sama kiirelt, kui poogen, haakuvad paberiga. Imurid viivad poogna kuni esitõkisteni. Peale kontakti paberiga konksud vähendavad oma kiirust ja poogen liigub väga aeglaselt esitõkisteni 5, kus toimub lõplik õgvendamine.