|
Õhuliinid Õhuliiniks (ÕL) nimetatakse seadet elektrienergia ülekandmiseks ning jaotamiseks juhtmete kaudu, mis asetsevad vabas õhus ja on kinnitatud isolaatorite ning armatuuri abil mastidele. Maa-ala, mille võtab enda alla õhuliin, nimetatakse liini trassiks. Joonis 1. Õhuliini parameetrid: 1. H – masti kõrgus; 2. l – visangu pikkus; 3. h - liini maagabariit; 4. f – juhtmete ripe Allikas: Jaotusvõrgud, M. Meldorf, H. Tammoja, Ü. Treufeldt, J. Kilter; TTÜ kirjastus, 2007 Liini maagabariit h on liinijuhtme madalaima punkti kõrgus maapinnast, määratakse sõltuvalt ÕL pingest ja ümbritsevast keskkonnast. Visangu pikkus on kahe naabermasti vaheline horisontaalkaugus (l). juhtmete ripe f Õhuliinid koosnevad järgmistest põhilistest konstruktsioonielementidest: 1. mastidest; 2. mastide vundamendist, 3. juhtmetest; 4. piksekaitse trossidest; 5. isolaatoritest; 6. liiniarmatuurist; 7. maandusseadmest.
ÕL maste klassifitseeritakse: 1. materjali järgi: puit-, teras-, raudbetoonmastid; 2. otstarbe järgi: kande-, ankru-, nurga-, hargnemis-, lõppmastid; 3. pinge järgi: alla ja üle 1000V; 4. konstruktiivse teostuse järgi: A-kujulised, П-kujulised, АП-kujulised, üheahelalised, kaheahelalised.
Madalpinge õhuliinide rajamiseks kasutatakse puit- ja raudbetoonmaste. Puitmaste kasutatakse laialdaselt metsarohketes piirkondades, kuid nende tööiga on lühike, seepärast toimub viimasel ajal nende asendamine raudbetoonmastidega, millede tööiga on ligikaudu 50—60 aastat. Joonisel 2 on toodud õhuliinide puitmastide konstruktsioonid pingel kuni 1000V.
Joonis 2. Puitmastide konstruktsioonid pingel kuni 1000V: a - kandemast, b – toega nurgamast, c – tõmmitsaga nurgamast, d – A-kujuline ankrumast; 1 - mastijalg, 2 - tugi, 3 - tõmmits, 4 - pingutusseade, 5 - bandaaž, 6 – mastijaland Allikas: http://electricalschool.info/main/electromontag/684-sborka-i-ustanovka-opor-vozdushnykh.html
Õhuliini puitmastide tööea pikendamiseks tehakse mastijaland raudbetoonist.
Joonis 3. Puumasti ja raudbetoonjalandi ühendusviis: 1 - mast, 2 - bandaaž, 3 – raudbetoonjaland Allikas: http://electricalschool.info/main/electromontag/684-sborka-i-ustanovka-opor-vozdushnykh.html
Õhuliinide raudbetoonmastid pingega kuni 1 кV on koonilise kujuga ning kandilise või ümmarguse ristlõikega. Mehaanilise tugevuse suurendamiseks on masti sees tugev terasarmatuur.
Joonis 4. Näide raudbetoonmastist. Allikas: http://dom.ngs.ru/do/advert/categories/building_construction/materials/lbi/?id=1241371387
Keskpinge õhuliinides kasutatakse nii puit kui ka raudbetoonmaste, kõrgepinge õhuliinides aga peamiselt terasmaste.
Joonis 5. Puitmastiga keskpinge õhuliin. Allikas: Ensto kataloog„Accessories for Medium Voltage Distribution Networks“
Joonis 6. Raudbetoonmastidega keskpinge õhuliinid.
Eestimaa kõrgepinge õhuliinid jagunevad kolme pingeklassi: 110 kV, 220 kV ja 330 kV. Pingeklassi on lihtne määrata visuaalselt isolaatorite arvu järgi isolaatorketis. Mida rohkem on isolaatoreid, seda kõrgem on pinge (vaata tabelit 1).
Tabel 1
Joonistel on toodud näited erineva pingega Eesti kõrgepinge õhuliinid.
Joonis 7. Õhuliin 110kV. Allikas: http://elering.ee/eleringile-kuuluvad-liinid/
Joonis 8. Õhuliin 220kV. Allikas: http://elering.ee/eleringile-kuuluvad-liinid/
Joonis 9. Õhuliin 330kV. |
