Ebatäpne voltimine – tavaliselt operaatori seadistusviga või siis on selle tekitanud ebaühtlane trükitulemus – markeserv ei ole täpne poognast poognasse ja see häirib ka voltimismasina seadistusi. Võib ka olla, et poognad on lõigatud lahti ebatäpselt ja seetõttu ei ole poognad rangelt täisnurksed.

Volditav materjal kortsus – voltimismasinad töötavad suurel kiirusel ja see peab vastama paberi omadustele. Õhem paber näiteks ei kannata suurt kiirust, tekivad kortsud.

Kortse aitavad vähendada ka enne voltimist tehtud perforatsioonid.

Voldiserv on murdunud karvaseks ja ebaühtlaselt – tavaliselt on sel juhul tegemist valetpidi kiudu volditud materjaliga või üle 150 g/m2 paksuse materjaliga, mida pole eelnevalt soonitud

Lehekülgede ebaõige järjestus voltpoognal – selline olukord võib tekkida kui operaatori poolt seatud voldisuund on ebaõige. Enamasti on see hooletusviga või tekib raamatu esimestel ja viimastel poognatel kus leheküljenumbrid puuduvad.

Valtsijäljed trükisel – valtside surve on seatud liiga suur. Mingite trükiste puhul tekivad voltpoognatele valtsijäljed – trükise ühelt leheküljelt kandub osa värvi teisele valtsijälje ulatuses.

Värv annab voltpoogna teisele leheküljele ära – trükis on võetud voltimisse liiga vähe kuivanult.

Lisaks ülalnimetatud, enimlevinud tehnikatele on kasutusel veel mitmeid erinevate toodete valmistamiseks mõeldud voltimistehnikaid. Suur osa neist kasutusel pakenditööstuses.