Kütustpõletavad elektrijaamad

Kütuseid põletavates elektrijaamades võidakse elektrigeneraatoreid käitada:

·        auruturbiinidega,

·        gaasiturbiinidega,

·        diiselmootoritega,

·        bensiinimootoritega,

·        gaasimootoritega

Suurtes kütustpõletavates auruturbiinelektrijaamades saadakse kõige sagedamini üksnes elektrienergiat. Kuna sellised elektrijaamad on seadistatud kondensatsioonturbiinidega, nimetatakse neid ka kondensatsioonelektrijaamadeks.

Kondensatsioonielektrijaamad ehitatakse kütuse leiukohtadesse, elektrijaama ligidal tarbijaid tavaliselt pole ning elektrienergia kantakse üle kõrgepingel 110 kV ja enam.

Sellise elektrijaama põhimõtteskeem on toodud joonisel 7.

Joonis. 7. Kütustpõletava kondensatsioonelektrijaama tehnoloogiline põhimõtteskeem (näide).

1 - kütus;

2 - kütusetöötlus;

3 - aurukatla kolle;

4 - vee eelsoojendi;

5 - õhu eelsoojendi;

6 - lendtuhafilter;

7 - väävlieraldusfilter (keevkihtkatlal puudub);

8 - auruturbiin;

9 - generaator;

10 - pinget tõstev trafo;

11 - energiasüsteemi võrku antav elektrienergia;

12 - omatarbeks vajalik elektrienergia;

13 - aurukondensaator;

14 - jahutustorn;

15 - deaeraator (õhueemaldi) ja veepaak;

16 - toitevee regeneraator;

17 - tuhaärastus.

Allikas: Sissejuhatus energiatehnikasse, Endel Risthein, Tallinna Tehnikaülikool, Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn, 2007

Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, see omakorda tugevdav Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Fossiilsete kütuste põletamisel läheb õhku suur hulk saasteaineid: tolm, tuhk, väävel, kloor, fluor, metaan, vask, kroom, kantserogeensed ühendid, mis oluliselt halvendavad välisõhu kvaliteeti. Tuha ladustamine nõuab väga palju ruumi.