Mitmeid mitteelektrilisi suurusi on võimalik mõõta
elektriliselt. Tänapäeva mõõtetehnika võimaldab mõõta
igasuguseid suurusi kauge vahemaa tagant, registreerida neid
suurusi ning vastava arvutustehnika vahenditega analüüsida,
töödelda jne neid.
Mitteelektrilistest suurustest
oleneb väga palju elektrilisi suurusi. Seega on võimalik
mõõta elektrilist suurust, mis on sõltuv mitteelektrilisest
suurusest ehk muundada mitteelektriline suurus
elektriliseks.
Elementi, mis on ettenähtud
mitteelektriliste suuruste muundamiseks elektriliseks,
nimetatakse anduriks. Andur koosneb tajurist,
mõõtelülitusest ja normeerivast signaalmuundurist.
Tavaliselt toimub andurites signaalide muundamine kahes
etapis. Tajurid, mida nimetatakse ka primaarmuunduriks,
muudavad signaali liiki, näiteks mehaanilist suurust
elektriliseks. Sekundaarmuundurid viivad muundatud signaali
standardsele kujule. Nad kujutavad endast erinevaid seadmeid
nagu näiteks võimendeid, analoog-digitaalmuundureid,
digitaal-analoogmuundureid jms.
Andurid jagunevad
parameetrilisteks ja generaatoranduriteks. Parameetrilised
anduridmuundavad mõõdetavat mitteelektrilist suurust anduri
mingiks parameetriks – takistus, induktiivsus või mahtuvus,
mille mõõtmiseks on vaja toiteallikat. Generaatorandurites
muundatakse mõõdetav mitteelektriline suurus
elektromotoorjõuks.
Parameetrilised andurid jaotatakse tööpõhimõte järgi:
takistus- ja potentsiomeeterandurid – nende töö põhineb
aktiivtakistuse muutumisel vastavalt liuguri asendi või
pöördenurga muutumisest;
kontakt-takistusandurid – nende töö põhineb
kontaktiülemineku takistuse muutumisel;
tensoandurid – nende töö põhineb deformatsioonil
tekkival takistuse muutumisel;
termotakistusandurid – töö põhineb metallide ja
pooljuhtide takistuse muutumisel sõltuvalt temperatuurist;
induktiivandurid – jagunevad omakorda mitmeks anduriks,
mille töö põhineb sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu,
momendi) muutumisel elektromagnetilise süsteemi
induktiivsuse muutumisel;
mahtuvusandurid – töö sõltub lineaarnihke või
nurgamuutusest, mis muudab kondensaatori mahtuvust.
Generaatorandurid jaotatakse tööpõhimõte järgi:
trafoandur - töö põhineb autotrafo sekundaarpinge
muutmisest olenevalt liuguri asendist;
elektromehaanilised generaatorandurid - põhineb M.
Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni
seadusel. Selle seaduse kohaselt indutseeritakse
magnetväljas liikuvas juhis elektromotoor jõud, mis on
võrdeline magnetvälja induktsiooni, liikumiskiiruse, juhi
pikkuse ning magnetvoo- ja kiirusvektori vahelise nurga
siinusega;
termopaarandurid - töö põhineb termoelektrilisel
efektil, mis seisneb selles, et erinevatest juhtivatest
materjalidest elektriahelas tekib elektromotoorjõud, kui
materjalide ühenduskohad hoitakse eri temperatuuridel;
halli andur - töö põhineb Halli efektil, mis seisneb
elektrivälja tekkimises magnetväljas asetsevas vooluga
juhis. Elektriväli on nii magnetväljaga kui ka voolu suunaga
risti;
piesoandur - töö põhineb piesoelektrilisel efektil, mis
muundab mehaanilist survet elektriliseks
fotoandurid - töö põhineb mitmesugustel
fotoelektrilistel nähtustel, mida põhjustab nähtav või
infrapunane elektromagnetkiirgus.