Tootmisprotsesside liigitamine
Automatiseeritud tootmisprotsess on mehhanismide, seadmete, mehhaniseeritud protsesside jms. ühendus terviksüsteemis, milles energia, materjalide ja informatsiooni hankimine, töötlemine ja edastamine toimub inimese vahetu osavõtuta. See võimaldab vähendada tunduvalt inimese omaduste (kvalifikatsiooni, reageerimiskiiruse, meeleolu jm.) mõju tööle ning vabastab ta pidevast ühetoonilisest protsessi juhtimisest (mõõtmisest, tüürimisest, reguleerimisest, arvutamisest, operatsioonide ümberjaotamisest jne).
Valmistamisprotsessid esitavad valmistusseadmete juhtimisele erinevaid nõudeid. Valmistustehnoloogiate liigitamine ja joondamine võimaldab paremini orienteeruda protsesside omapäras, mitmekesisuse ja unifitseerida sobivate juhtimissüsteemide lahendusi. Tüüpnõudega arvestamine lubab tehnoloogiaseadmete projekteerijatel kiiremini teha juhtimissüsteeme unustamata olulisi momente. Näiteks esitab naftakeemiatööstuse protsesside plahvatusohtlikkus juhtimisseadmete kerede ja kaabliühenduste konstruktsioonile rea erinõudeid, mida ei saa ega tohi ignoreerida.
Tehnoloogilisi protsesse liigitatakse nende omaduste või iseloomude järgi. Näiteks on toode arvu ehk koguste järgi: masstootmine, suurseeriaviisiline valmistamine, väikeseeriaviisiline valmistamine või üksikvalmistamine.
Valmistamise pidevuse järgi
Pidevatoimelised protsessid, kus valmistamisprotsess on pikk aega katkematu nt. katlaseadmed (soojuse või auru tootmine elektritootmiseks), keemiatööstus näiteks bensiin valmistamine.
Pidevatoimelises protsessis tehakse ainult üht kindlat toimingut.
Joonis nr.13 Pidevatoimeline protsess („Industrial Automation“, D. O'Sullivan, 2009)
Katkendlikud ehk diskreetsed protsessid.Tsüklilise tootmise käigus tehakse kogu toode otsast lõpuni valmis. Toomise protsessi kulg sõltub kogusest ja kasutatavatest materjalidest. Tooteksemplari valmistamine käivitatakse juhtimisotsustega, näiteks loogikatehetega jah/ei. Valmistatakse tükitooteid, näiteks trükiplaatide valmistamine ja treimine. Igat diskreetset protsessi eristab kasutatavad materjalid, ajakonstandid jne.
Joonis nr.14 Katkendlik protsess („Industrial Automation“,
D. O'Sullivan, 2009)
Poolpidevad ehk portsjonprotsessid ja pakkprotsessid. Tooteeksemplari saamiseks käivitatakse suur valmistamisprotsess, mille käigus tehakse mitu tooteeksemplari. Poolpidev protsess on juustu valmistamine, mida alustades võetakse töötlemisele terve vannitäis piima, mille tulemusena saadakse mitukümmend juustukera.
Tootmise automatiseerimine
Tööstuses haarab tootmisprotsess kõiki töid, mis on
vajalikud tootmise ettevalmistamiseks ja selle läbiviimiseks, s.h.
valmistamisprotsesside sisu kavandamine, nende planeerimine ajas ja ruumis,
töökoha teenindamine, lähtematerjalide hankimine, säilitamine, detailide
valmistamine, valmistoodete koostamine, tehniline kontroll, kõigi nende
tegevuste arvepidamine ja mitut liiki abiteenistused (energia-, vee-, suruõhu-,
transpordi jne majanduseks). Tootmisprotsess jaguneb tehnoloogilisteks
protsessideks ja abiprotsessideks.
Abiprotsess
Abiprotsess on tootmisprotsessi osa, mis on vajalik
töö häireteta kulgemiseks ja toote kvaliteedi tagamiseks. Siia kuuluvad:
kontroll, transport, hoidmine, demontaaž, pesemine, remont ja pakkimine. Tehnoloogilise
protsessi läbiviimisel tootmisprotsessis tuleb täita rida abistavaid töövõtteid
(tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine
jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess.
Kasutatud allikas: „Tootmise automatiseerimine" Elmo Pettai