Programme võib liigitada kahte suurde gruppi:

1. rakendustarkvara;
2. süsteemitarkvara.

 

Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest[1], paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid „alumistele” kihtidele, lähemale füüsilisele kihile – riistvarale, mis jooksutab programme.

 

Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi „kõrgemale” kihile – „eemale” riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale.

 

Toome näiteid süsteemitarkvara funktsioonidest:

• riistvaraga suhtluse juhtimine;
• protsesside ajastamine;
• mälu haldus;
• kasutajaliidese üldfunktsioonid ja kasutajaliidese töö, kui ükski rakendus ei ole aktiivne.

 

Operatsioonisüsteem on üks tüüpilisemaid süsteemitarkvara näiteid. Samas ei ole üheselt kokku lepitud, kas nt BIOS või andmebaasimootorid kuuluvad süsteemitarkvara alla või mitte. Mõned koolkonnad eristavad süsteemitarkvara alaliigitusena püsivara (riistvaraliselt realiseeritud tarkvara, ingl. k firmware) – tarkvara, milline säilitatakse ROMis või EPROMil.

 

Rakendustarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad kasutajate tööd mingi kindla funktsiooniga: tekstitöötlusega, muusika esitamisega. Oma töös rakendustarkvara toetub süsteemitarkvarale.

 

Analoogiana võib ette kujutada elektrivalgust kui kasutajale vajalikku funktsiooni, ning elektrijaamu, ülekandeliine jm kui funktsiooni toetavad mehhanisme.

 

Süsteemitarkvara ja rakendustarkvara erisus ei ole absoluutne ja kindlapiiriline – nt kohtuasjas Microsoft vrs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (seega süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (seega – rakendustarkvaraks).

 

Toome näiteid mõlemast tarkvara alaliigist:

1)      süsteemitarkvara:

·        operatsioonisüsteemid, nt Linux, Windows Vista, Symbian OS – mobiilsetes seadmetes kasutatav operatsioonisüsteem, Unix;

·        draiverid, nt printeri draiver;

·        failihaldusprogrammid;

2)      rakendustarkvara:

·        nn kontoritööpaketid:

o       tekstitöötlusprogrammid;

o       tabelarvutusprogrammid;

o       esitlusprogrammid;

o       jmt;

·        arendusvahendid:

o       assemblerid;

o       kompilaatorid;

o       interpretaatorid;

o       versioonihaldusprogrammid;

o       jmt;

·        infohaldusrakendused (vt A.2.3):

o       ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP);

o       raamatupidamispaketid;

o       kliendisuhtehalduspaketid (CRM);

o       otsustusi toetavad süsteemid (DSS);

o       projektihalduspaketid;

o       jmt;

·        inseneri töövahendid:

o       CAD-programmid;

o       statistilise analüüsi programmid;

o       geoinfosüsteemid;

o       jmt;

·        kirjastamine ja multimeedia:

o       trükiste kujundusprogrammid;

o       videotöötlusprogrammid;

o       õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid;

o       jmt;

·        vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara:

o       mängud;

o       heli- ja video esitamise programmid;

o       jmt;

·        suhtlustarkvara:

o       e-maili kliendiprogrammid;

o       veebipäevikute (blog) haldusprogrammid;

o       wiki haldusprogrammid.

 

Ülaltoodud tarkvara klassifikatsioon ei ole kindlasti ammendav – toodud on enamlevinud programmide tüübid.