B.1.5. Süsteemi teostus

iDevide ikoon Eesmärgid

1) Selgitada arendusvahendite kasutamist süsteemi teostamisel (nt süsteemiarenduse elutsükli faasis, mis hõlmab tarkvara üleandmist kasutajatele, kasutajate väljaõpet ja esialgset kasutajatuge) ning mõne konkreetse vahendi erinevad kasutussammud;

2) Mõista erinevate teostusvahendite tugevaid ja nõrku külgi.


Testitud tarkvaratoode tuleb võtta kasutusele. Süsteemi kasutuselevõtt hõlmab kogu tarkvaraprotsessist juurutuse, andmeülekande vanast süsteemist, kasutajate ja süsteemi administraatorite koolituse, toe süsteemi kasutajatele ja paranduste sisseviimise juurutusjärgselt ilmnenud vigade parandamiseks.

 

Tarkvaratoote kasutuselevõtt sisaldab:

  • tarkvaratoote levitamist, so installeerimist riistvarale. Keerukamate, hajutatud süsteemide on abiks UML levitusskeemid millised kirjeldavad tarkvara paiknemist erinevatel riistvara sõlmedes;
  • andmeülekande läbiviimist vanast süsteemist. Tihti on vajalik automaatülekandevahendi loomine, milline käivitatakse ühekordselt andmete ülekandeks vanast süsteemist uude. Ülekandemehhanism võib olla päris keerukas, eriti kui vana süsteemi ja uue süsteemi andmestruktuurid on oluliselt erinevad. Kui andmete kogus on väike ja/või automaatteisenduse algoritmi väljatöötamine liigselt keerukas, on võimalik andmeid ka käsitsi üle kanda. Sellisel juhul võib olla vajalik luua raportid vanast süsteemist andmete väljavõtmiseks ja sisestusvormid vm vahendid andmete käsitsi sisestamiseks kasutuselevõetavasse süsteemi;
  • muudatuste tegemist teistesse rakendustesse, millised peavad töötama koos ja/või kasutatakse koos arendatava tarkvaratootega;
  • koolituse ettevalmistamist ja läbiviimist tarkvaratootega kokkupuutuvatele inimestele, sh järgmistele rollidele:
    • igapäevased kasutajad;
    • toote administraatorid;
    • toote kasutajatoe pakkujad.

Koolitus peaks hõlmama nii teoreetilist kui praktilist osa. Praktilise osa peaks läbi viima mitte tarkvaratoote töökeskkonnas, vaid kasutama testimiseks ja/või koolituseks loodud keskkonda (nii tarkvara kui andmed), seda eelkõige vältimaks riske reaalsete andmete konfidentsiaalsuse, käideldavuse või tervikluse huvides;

  • valmisoleku loomist kriisiolukorra juhtimiseks ja kriisiolukorras käitumiseks. Võimalikud kriisid tarkvaratoote kasutuselevõtul on:
    • programmi mittetoimimine töökeskkonnas;
    • vigade avastamine programmis;
    • andmete kadu.

Viga tarkvaratootes võib tuua kaasa äriprotsesside katkemise ja suure majandusliku ning renomee kahju äriettevõttele või avaliku sektori asutusele. Kriisiolukorraks ettevalmistamise käigus lepitakse kokku rollid, protsessid ja juhtimise, kuidas kriisiolukorras käituda, kuidas suhelda kasutajate ja kriisireguleerijate vahel, kas ja kuidas teavitada avalikkust, kuidas vajadusel ja võimalusel võtta vana tarkvaratoode kasutusele jms.;

tarkvaratoote kasutuselevõtujärgse evolutsiooni. Seoses muudatustega ärikeskkonnas, seadusandluses, äri toimimises on vajadus tarkvaratoodet kaasajastada, samuti nõuavad tarkvaratootes avastatud vead parandamist. Tarkvaratoote muudatuste halduse aitab läbi viia kokkulepitud kord ja ka spetsiaalsed CASE-vahendid, millised võimaldavad teavitada vigadest tootest või muudatusvajadustest; muudatusnõudeid prioritiseerida olulisuse, kriitilisuse jm alustel, muudatuste realiseerimist täitmiseks suunata, hallata tarkvaraversioone jm.
iDevide ikoon Ülesanne
  1. Uurida mõne tarkvaratootja avalikke protseduurireegleid toote kasutuselevõtul.
  2. Mõelda, mida on võimalik tarkvaratoote arendusprotsessi erinevates sammudes teha vähendamaks riski kasutuselevõtu järgsete vigade väljatulemiseks.