Joonis 1. Plasma. [13]

Plasma tööpõhimõte

Plasmaekraanide puhul on iga piksli jaoks oma valgusallikas, mis tähendab, et musta värvuse saamiseks tuleb vastav piksel lihtsalt välja lülitada. Tänu sellele on plasmateleritel väga tõetruu must värv. Plasmateleri ekraan on tehtud klaasist, mis peegeldab rohkem valgust kui materjal, mida kasutatakse LCD ekraanide valmistamiseks. See põhjustab läikimist.

Plasmateleviisorid koosnevad paljudest väikestest kambrikestest, mis sisaldavad inertseid gaase (ksenooni, neooni). Mõlemal pool kambrikesi paiknevad klaasplaatide vahel elektroodid. Aadressi elektroodid asuvad kambrikeste taga tagumise klaaspaneeli juures. Ees asuvad eesmine klaaspaneel ja läbipaistvad ekraanielektroodid, mis on ümbritsetud dielektrikutega ning kaetud kaitsva magneesiumoksiidi kihiga. Vastavate elektroodide pingestamisega gaas ioniseeritakse ja muudetakse plasmaks. Kambrikesed on kaetud luminofooriga. Plasma eraldab ultraviolettfootoneid, mis ergastavad luminofoore, mis omakorda eraldavad nähtavat valgust. Iga piksel koosneb kolmest alampikslist, millest igaüks on kaetud erinevat värvi luminofooriga (punane, roheline, sinine). Plasmapaneelid kasutavad pulsilaiusmodulatsiooni (PWM ehk pulse-width modulation), et kontrollida heledust. Sedasi saab muuta iga alampiksli intensiivsust ja seega tekitada miljardeid erinevaid värvikombinatsioone.

Kasutatakse punaseid, rohelisi ja siniseid luminofoore. Luminofooride ergastamiseks kasutatakse gaaslahendust, mis tekitab footoneid (UV piirkonnas). Kui need footonid tabavad luminofoori, see ergastatakse ja hakkab kiirgama (nähtavat) valgust. Ekraani all on aadresselektroodid. Ekraani peal on läbipaistvad ekraanielektroodid. Konkreetse piksli sisselülitamiseks tuleb pingestada vastav aadresselektrood ja vastav ekraanielektrood. Gaaslahendus tekitatakse pingel ca 100-200V. MgO kiht kaitseb ekraanielektroode kulumise eest ning aitab alandada lahenduse süttimispingeid (need oleksid ilma MgO’ta mõne kV suurusjärgus). Heledust kontrollitakse gaaslahenduse sisse ja väljalülitamise kordade arvuga, mida on kokku 256 võimalikku olekut. Kui kõik 256 korda sisse lülitatud, saame kõige heledama värvi. Kui ainult 1 kord, siis saame kõige tumedama värvi.

Joonis 2. Plasma ehitus. [14] [15]