5. Keermesliidete koostamise tööriistad
Polt- ja kruviliidete koostamisel on vajalik tagada kinnikeeramise moment (vaata tabelist 5.1), mis tekitab keermes isepidurdava hõõrdejõu. Poltide pingutamisel tekitatakse võtmega pöördemoment Mp = Pt*L, kus L on mutrivõtme pideme pikkus ja Pt pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes esinev moment Mk ja mutri või poldi pea tugipinna hõõrdemoment Mt. Pöördemoment Mp = Mk + Mt tagab keermepaaris isepidurdustingimused. Saadud tingimustest lähtudes saame määrata mutri vajaliku kinnikeeramise momendi sõltuvalt telgjõust.
Kui poldile mõjub telgjõud Fx, on mutri kinnikeeramiseks tarvis mutrivõtmele rakendada moment. M = Fh. Et määrata keerme hõõrdumisest tulenev moment, tuleb kindlaks teha ringjõu sõltuvus keermele mõjuvast telgjõust Fx. Vt. joonis 5.1.
Joonis 5.1. Mutri sulgemiseks vajalik võtmega keeramise jõud.
Mutrid ja kruvid keeratakse kinni ja lahti võtmetega. Neli- või kuuskantpeaga mutrid ja kruvid keeratakse tavaliste võtmetega (a ja b joonisel 5.2). Ümara hammasmutri jaoks on võti c. Variant d kasutatakse mutritel, mil otspinnal on vastavad avad. Sise kruuskandiga mutrid ja kruve keeratakse võtmega e.
Joonis 5.2. a) liht, b) silmus,c) haak, d) hark ja e) tapp mutrivõtmed.
Keere |
4.6 |
5.8 |
8.8 |
10.9 |
12.9 |
|||||
M3 |
0 |
,5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
M4 |
1 |
,2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
M5 |
2 |
,4 |
4 |
,1 |
6 |
,5 |
|
|
|
|
M6 |
4 |
,2 |
6 |
,9 |
11 |
|
|
|
|
|
M8 |
10 |
|
17 |
|
27 |
|
|
|
|
|
M10 |
20 |
|
33 |
|
53 |
|
74 |
|
89 |
|
M12 |
34 |
|
57 |
|
91 |
|
128 |
|
154 |
|
M14 |
54 |
|
91 |
|
145 |
|
204 |
|
244 |
|
M16 |
83 |
|
139 |
|
222 |
|
313 |
|
375 |
|
M20 |
163 |
|
271 |
|
434 |
|
610 |
|
732 |
|
M22 |
219 |
|
365 |
|
584 |
|
822 |
|
986 |
|
M24 |
281 |
|
469 |
|
750 |
|
1050 |
|
1270 |
|
M27 |
406 |
|
677 |
|
1080 |
|
1520 |
|
1830 |
|
M30 |
555 |
|
925 |
|
1480 |
|
2080 |
|
2500 |
|
M33 |
748 |
|
1250 |
|
1990 |
|
2800 |
|
3360 |
|
M36 |
965 |
|
1610 |
|
2570 |
|
3620 |
|
4340 |
|
Tabel 5.1. Poltide ja mutrite pingutusmoment (Nm).
Vaata parandustegurit vastavalt kasutatava pingutusseadme tüübile tabelist 5.2.
Arvud kehtivad dünamomeetrilist võtit kasutades. Kasutades mutrite pingutamiseks masinat, on pingutusmoment umbes 0,93 x tabeli näidust väiksem.
Polt |
Mutter või keermesava |
määre |
tegur |
Elektritsink |
Elektritsink |
Kuiv |
0,89 |
Elektritsink |
Elektritsink |
Õline |
0,74 |
Elektritsink |
Pinnakatteta |
Kuiv |
0,89 |
Elektritsink |
Pinnakatteta |
Õline |
0,93 |
Kuumtsink |
Pinnakatteta |
Kuiv |
1,13 |
Kuumtsink |
Pinnakatteta |
Õline |
0,89 |
Tabel 5.2. Parandustegur sõltuvalt pinnakattest ja libedusest.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License