Peamiselt läheb meil vaja viit aritmeetikatehet:

Liitmine: kasutatakse märki „+” ja liidab kokku kaks väärtust, näiteks c=a+b liidab muutujate a ja b väärtused ja paneb muutuja c väärtuse võrduma tehte tulemusega (c=3+2, järelikult c=5).

Lahutamine: kasutatakse märki „-” ja lahutab esimesest väärtusest teise , näiteks c=a-b lahutab muutuja a  väärtusest muutuja b väärtuse ja paneb muutuja c väärtuse võrduma tehte tulemusega(c=3-2, järelikult c=1).

Korrutamine: kasutatakse märki „*” ja korrutab kaks väärtust, näiteks c=a*b korrutab muutujate a ja b väärtused ja paneb muutuja c väärtuse võrduma tehte tulemusega(c=3*2, järelikult c=6).

Jagamine: kasutatakse märki „/” ja jagab ühe väärtuse teisega, näiteks c=a/b jagab muutuja a väärtuse muutuja b väärtusega ja paneb muutuja c väärtuse võrduma tehte tulemusega (c=3/2, järelikult c=1,5 või c=1, oleneb keelest).

Jagamise jääk: kasutatakse märki „%” ja jagab ühe väärtuse teisega, näiteks c=a%b jagab muutuja a väärtuse muutuja b väärtusega ja paneb muutuja c väärtuse võrduma jagamise jäägiga. (c=5%3 järelikult c=2).

EPL keeles ei ole tõeväärtus tüüpi muutujat, seetõttu on loogikatehteid ainult juhtlausetes. Keeltes, kus on tõeväärus tüüpi muutujad on võimalik kasutada ja loogikatehteid, näiteks c= a && b, c=true kui a ja b on võrdsed ja c=false kui a ja b ei ole võrdsed. Loogikatehetest tuleb pikemalt juttu juhtlausete käsitlemisel.

Tehete järjekord on osades programmeerimiskeeltes erinev ja osades samataoline: osad keeled teevad kõigepealt korrutamis- ja jagamistehted ning seejärel liitmis- ja lahutamistehted. Tehteid täidetakse vasakult paremale. Tehete järjekorda on võimalik määrata sulgudega (sulgude sees olevad tehted tehakse kõigepealt). Näiteks c=a+a*b on erinev tehtest c=(a+a)*b.

Erinevad programmeerimiskeeled lubavad erinevate aritmeetikaoperaatorite kasutamist:

Näiteks c+=a liidab muutuja c väätusele juurde muutuja a väärtuse (ehk c=a+c), a++ on muutuja iteratsioon ehk väärtuse suurendamine ühe võrra (ehk a=a+1) jne.