Turvaohte on väga erinevaid. Laia kõlapinda on leidnud tihti just arvutivõrgu abil toimuvad ründed arvutisüsteemidele ning arvutiviirused, kuid tihti kipuvad kasutajad unustama arvuti füüsilist turvalisust.

Füüsiline risk: arvutisüsteem võidakse varastada, hävitada; arvutisüsteem muutub kasutatamatuks riistvara rikke või elektrikatkestuse tõttu jne.

Iga arvuti, mille korral on võimalik volitamata füüsiline ligipääs on potentsiaalne turvaoht. Pea iga kaasaegse operatsioonisüsteemi turvavahendid on vaikimisi seades turvamata või lihtsalt murtavad füüsilise ligipääsu korral. Seega peab olema arvutisüsteemile füüsiline ligipääs ainult selleks volitatud isikutel. Serveriruum peab olema eriti range kontrolli all, kindlasti tulekustutussüsteemiga varustatud, ventileeritav ja lukustatav ruum.

Riistvara abil on võimalik tagada ka teatud tasemeni tõrkekindlus riistvararikke vastu. Selleks dubleeritakse võimalusel vastavad süsteemid. Tuntum selline lahendus on kindlasti RAID (redundant array of inexpensive disks), mis võimaldab muuhulgas mitme kõvaketta kasutamisel tõsta oluliselt tõrkekindlust ja vajadusel säilitab seeläbi arvutisüsteemitöövõime ja andmed ka kõvaketta tõrke korral. Kaasaegsetel tõrkekindlatel arvutisüsteemidel on tihti ka dubleeritud protsessorid, mälu, toiteplokid jne.

Kõige lihtsam turvarisk on kaheldamatult elektrikatekestus, selle vältimiseks on lihtsamatel juhtudel kasutusel katkematutoiteallikas ehk UPS (Uninterruptible Power Supply) . UPS on oma olemuselt suure mahutavusega akumulaator, mis võimaldab arvutisüsteemi töö jätkumise ka elektrikatkestuse korral. Kõige levinumad on lokaalsed UPS seadmed, mis ühendatakse mõne konkreetse arvutisüsteemi külge ja mis tagavad sellisel juhul selle konkreetse arvutisüsteemi töö. On olemas ja kasutusel ka suuremad UPS seadmed, milliste abil on võimalik tagada ka mõne ruumi või suisa hoone tõrkekindlus elektrikatkestuse korral. Eriti missioonikriitilistel asutustel on peale UPS seadme kasutusel ka oma elektrigeneraatorid, mis käivituvad elektrikatkestuse tekkimisel.

Kasutajapoolne risk: kasutaja, kellel on liiga suured volitused on samuti turvarisk, seda eriti juhul kui arvutisüsteem ei toeta kasutajaõiguseid või on muu moel kasutajapoolse rünnaku või väärkasutamise vastu turvamata.

Vanemates operatsioonisüsteemides puudusid tihti võimalused kasutajate eristamiseks või nende volituste piiramiseks. Sellised operatsioonisüsteemid on tänases mõttes täiesti ebaturvalised. Kõik kaasaegsed operatsioonisüsteemid sisaldavad vahendeid kasutajate eristamiseks, tuvastamiseks, autentimiseks ning nende õiguste piiramiseks. Uusimates operatsioonisüsteemides ei lubata kasutajaid tihti ilma tungiva vajaduseta operatsioonisüsteemi kasutada süsteemihalduri õigustes, kasutajale antakse süsteemihalduri õigused vaid ainult nende tegevuste teostamiseks, kus süsteemihalduri volitused on tõesti vajalikud. Nii püütakse välistada ka olukorda, kus kasutaja poolt tahtlikult või tahtmatult käivitatud pahavara ei saa teostada tegevusi (süsteemi kahjustamist) süsteemihalduri volituste abil.

Ühed kaasaja suurimad turvaohud moodustavad kindlasti arvutiviirused, pahavara ja võrguründed.

Turvariskide maandamiseks kasutatakse varukoopiad (backup) ehk varundamist. Kui mõni risk realiseerub on võimalik tagavarakoopiate olemasolul andmed taastada. Kui süsteemi töövõime on kriitilise tähtsusega, siis peavad tagavarakoopiad olema kättesaadavad koheselt ehk sellisel juhul peab varundus olema riistvaraliselt teostatud nii, et andmed on tagavarakoopiatelt kiirelt (soovitavalt reaalajas) taastatavad. Enamik kaasaegseid operatsioonisüsteeme sisaldavad endas varundus- ja taastusvahendeid.