Vaatluse all on koordinaatteljestikus paiknev sirgjoon, mis lõikab x - telge.

Selle sirge tõusunurgaks nimetatakse nurka x - telje positiivse suuna ja sirge vahel (nurka mõõdetakse x - telje positiivsest suunast lugedes vastupäeva.

 

Tõusunurk on alati 0⁰ ja 180⁰ vahel.

Tähistame sirgjoone tõusunurka tähega α.

Arvestades sirgjoone võimalikke asendeid x- telje suhtes, selgub et, nurk α on kas teravnurk, täisnurk või nürinurk.

 

 

 

 

Kui tõusunurk on teravnurk, siis öeldakse, et sirge tõuseb, kui tõusunurk on nüri, siis öeldakse, et sirge langeb.

Kui sirgjoon ei lõika x- telge, siis ta on x - teljega paralleelne ja tõusunurgaks loetakse 0⁰.

 

 

Sirge on määratud kahe punktiga A(x₁; y₁) ja B(x₂; y₂)

Sirge tõusuks nimetatakse selle sirge tõusunurga tangensit.

Tõusu tähistatakse tähega k.

Kui sirge on paralleelne x - teljega, siis α = 0⁰ ja k = 0.

Kui sirge on paralleelne y - teljega, siis α = 90⁰ ja k ei ole määratud, sest tan90⁰ ei ole määratud.

Paralleelsete sirgete tõusunurgad on võrdsed, järelikult nei sirgetel on ka ühesugune tõus.

Sirge tõus näitab, kui palju muutub sirgel liikuva punkti y- koordinaat, kui x-koordinaat kasvab ühe ühiku võrra.