Kineskoopmonitor (CRT)

CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada.

Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on:

• Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17”, 19”, 21”,). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga. Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline erinevus nähtava ala kahjuks.
• Soovituslik resolutsioon ja kaadrilaotussagedus selle juures (17” monitoril võiks see olla miinimum 1024 x 768 85Hz juures ehk 1024x768@85Hz, kuid parem oleks juba 1280x1024@85Hz). Alla 85Hz kaardilaotussagedust ei soovitata kasutada ja 60 Hz kaardilaotussageduse juures on juba märgatav ekraani pildi vilkumine.
• Punktisamm– üksikute ekraani pildipunktide vaheline kaugus (soov <0.25mm)
• Kiirgustase (tänapäeval TCO-03, min TCO99)

CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat’e (ehk siis sirge ekraaniga). Flat’e loetakse paremateks, kuna valgustusest jms tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota ning tänu sellele on kasutusel mitmeid liba‑flate (Dyna-Flat, Near-Flat), kus tegelikult on tegemist kumera monitoriga, millele on ette pandud sirge klaas. Samuti võib erinevatel odavatel flat’idel esineda mõningaid moonutusi ekraani nurkades ja äärtes.

Flat monitoride moonutuste vähendamiseks ja ära hoidmiseks on tootjad mõelnud välja erinevaid tehnoloogiaid ja ühtne vahend selleks puudub, kuid üks kuulsamaid antud tehnoloogiatest kindlasti Sony Trinitron.

LCD (TFT) monitor

Vedelkristallid

Vedelkristallide näol on reeglina tegemist molekulidega, mis kitsas temperatuurivahemikus peale sulamistemperatuuri on ruumiliselt orienteeritud. Tavaliselt on tegemist pulgakujuliste molekulidega, mis üksteise suhtes on korrapäraselt asetunud. Lihtsalt öeldes on tegu aine molekulidega, millel on nii vedelike kui ka kristallide omadused.

Omadus, mis LCD ekraanides kasutamist leiab, on vedelkristallide omadus polariseerida valgust.

Vedelkristallekraanide(Liquid Crystal Display) ehitus

LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega.

800 x 600