Meediad
Eesmärk
Helikandjad
Kõige levinum digitaalne helikandja on kindlasti CD plaat. Heli salvestamiseks CD plaadile on loodud spetsiaalne formaat CDDA (Compact Disc Digital Audio). CDDA heli on diskreetimissagedusega 44,1kHz ja diskreetimisuurusega 16 bitti. Kui kasutada CD plaati kui andmekandjat ja salvestada sinna eelnevalt kokkupakitud heli (näiteks MP3 või WMA formaadis), siis võib ühele CD plaadile mahtuda mitu tundi muusikat.
Meie regioonis on vähemtuntud DVD-Audio plaat, tegemist on DVD plaadiga, kuhu on võimalik salvestada kõrgekvaliteedilist ja näiteks viiekanalilist heli.
Kolmas digitaalse heli salveswtamiseks mõeldud meedium on DAT (Digital Audio Tape) kuhu on võimalik salvestada kuni 120 minutit heli diskreetimissagedusega 44,1kHz ja diskreetimisuurusega 16 bitti.
Lisalugemist: wikipedia.org
Neljas meedium on MiniDisk, tegemist on magenet-optilise varunusmeediaga, kuhu on võimalik salvestada kuni 80 minutit digitaalset heli.
Lisalugemist: wikipedia.org
Video meediad
Kõige polulaarsem videolevi meedia on digitaalses maailmas täna veel DVD plaat, DVD plaate on mitu versiooni:
| Tüüp | Mahtuvus (GB) | Mahtuvus (GiB) |
| Ühepoolne, ühekihiline | 4,7 | 4,38 |
| Ühepoolne, kahekihiline | 8,5 | 7,92 |
| Kahepoolne, ühekihiline | 9,4 | 8,75 |
| Kahepoolne, kahekihiline | 17 | 15,8 |
Proffesionaalses videolevis on leivnud meediumis kahekihiline ja ühepoolne DVD plaat, admekandajana on kõige levinum vast ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia.
Lisalugemist: wikipedia.org
Veel kasutatakse digitaalse video salvestmiseks Digital8 nimelist meediat, tegemist on digitaalsetes videokaamerates kasutatava kassettiga, kuhu on võimalik salvestada kuni 90 minutit digitaalset videomaterjali.
Lisalugemist: wikipedia.org
Mõtle!