Mitme bitine protsessor?

Mitme bitise ehitusega on protsessor. Esimene Intel protsessor 4004 oli näiteks neljabitise ehitusega. Enamik tänatäeval kasutusel olevatest arvutiprotsessoritest on kas 32 või 64 bitise ehitusega. Lihtsalt öeldes näitab see bitide arv seda, kui suurte arvudega oskab see protsessor opereerida. Näiteks kaheksabitine protsessor oskab opereerida kahesabitiste arvudega (0..255 või -128..127 jne). Tõsi, tänapäeval on näiteks mitmete 32 bitiste protsessorite sees ka juba 128 või ka 256 bitiseid registreid ja vahe- või lõpptulemid võivad olla seega suuremad kui 32 bitti. Sama kehtib loomulikult ka 64 bititste protsessorite kohta.

Taktsagedus

Näitab protessori sees kasutatava sünkroseeriva signaali sagedust (näiteks 1GHz protessori korral sünkroniseeritakse protsessori sees toimuvat tegevust miljard korda sekundis, 10 MHz protsessori korral 10 miljonit korda sekundis). Ei näita otseselt protsessori jõudlust, kuid ühesuguse ehitustega protsessorite puhul on selle parameetri abil võimalik väga lihtsalt protsessorite võimaliku jõudlust hinnata.

Protsessori taktsagedus saadakse süsteemisiini töösageduse ja protsessori kordaja korrutamise teel.

Laiendatud käsustikud

Multimeediumivahendite arenedes hakati protsessori ujukoma arvutusvõimsust oluliselt tõstma, sest multimeediumirakenused vajasid senisest suuremat jõudlust ja ka arvutuste iseloom muutus. Seoses sellega võeti kasutusele mitmeid laienduskäsustikke.

MMX – Multimedia Extentsions – 57 uut käsku (enamasti multimeediaga seotud) ja kaheksa 64 bitist registrit. AMD kasutab sarnast lahendust 3DNow! , mis sisaldab MMX käsustiku ning AMD täiendusi.
SSE - Streaming SIMD Extensions – 70 uut käsku ja kaheksa 128 bitist registrit.

Tänapäeval on kasutusel juba SSE3 ja erinevad 3DNow! edasiarendused

Vahemälu

Protsessori vahemälu ehk cache on protsessori kasutada olev kiire mälu, kuhu ajutiselt pannakse andmed, mis vajavad kiiret ligipääsu. Lihtsalt öeldes püüatakse vahemällu tuua need andmed, mida protsessor ilmselt järgmiseks vajab. Vahemällu toodud andmed ei osutu umbes 10% juhtudest siiski nendeks, mida protsessor järgmiseks vajab, kuid see ei muuda suurt midagi, sest sellisel juhul võtab vajalike andmete leidmine ja protsessorini toomine sama palju aega kui üldse ilma vahemäluta töötamisel. 90% juhtudest arvatakse siiski vajalikud andmed õigesti ära. Vahemälu kasutamine suurendab oluliselt protsessori tegevusega hõivatud (ehk kasulikku) tööaega, sest vahemälu töötab enamasti protsessoriga samal taktsagedusel ning sellega suhtlemine on seega oluliselt kiirem kui seda on näiteks muutmäluga suhtlemine.

Mida suurem on protsessori vahemälu hulk, seda suurem on protsessori reaalne tööaeg (ei pea ootama mälust andmete saamist, vaid saab pidevalt arvutustega tegeleda). Kuna vahemälu on SRAM tüüpi mälu, siis on cache ehitus üsna keeruline ja protsessori vahemälu kasvades kasvab ka protsessoris transistoride hulk märkimisväärselt. See aga tingib protsessori tunduvalt suurema toitevajaduse, eralduva soojushulga kasvu jne.

Ühenduspesad

Tänapäeva arvutites kasutusel olevad protsessorid ühendatakse emaplaadi külge tavaliselt PGA või LGA ühelduspistikuid kasutades. Protsessoreid on ühendatud emaplaadi külge ka SLOT tüüpi ühendusliidestega.