Von Neumanni ja Harvardi arhitektuur

John von Neumann avaldas 1945. aastal teose, kus oli kirjeldatud arvutit, kus mälus hoitakse järjest masinkoodi käske ja andmeid, mida nende käskude abil töödelda tuleb. Sellised arvuteid nimetatakse Von Neumanni arhitektuuriga arvutiteks. Enamik tänapäeva arvutiteid on Von Neumanni arhitektuuriga st ühes mälus hoitakse nii käske kui ka andmeid, mida nende käskude abil töödelda tuleb.

Lisalugemist: wikipedia.org

Harvadi arhitektuuriga arvutites hoitekse andmeid ja käske eraldi mäludes. See teeb käskude töötlemise mõnevõrra kiiremaks, kuid samas teeks see arvuti ehituse olulisemalt keerulisemaks. Paljud ühekristalli arvutid on Harvardi arhitektuuriga.

Lisalugemist: wikipedia.org  

CISC ja RISC

CISC (complex instruction set computer) on protsessorite arhitektuur, kus iga tihtiesineva teegevuse jaoks on protsessorisse ehitatud eraldi käsk. Üldisena on sellise arhitektuuriga protsessorid keerulise ehitusega

RISC (reduced instruction set computer) on protsessorite arhitektuur, kus käskude arv on hoitud võimalikult väike, keerulisemad tegevused teostatakse läbi mitme käsu kasutamise. Ühe käsu täitmine on kiirem, kui CISC protsessoritel.

CISC ja RISC on arhitektuurid mida on väga raske võrrelda, ühel on käskude arv suur, aga keerulisi tegevusi teostab see protsessor kiiremini, kuid lihtsate käskude täitmiseks kulub suhteliselt kaua aega ja teisel protsessoril on käskude arv väike ning lihtsaid käske täidetakse väga kiiresti, kui keerulised tegevused võtavad kaua aega, sest neid tehes tuleb täita mitmeid käske.

Täna on puhtaid CISC ja RISC arhitektuuriga protsessoreid tootmises üsna vähe, enamik tootjaid on vastavad tehnoloogiaid kombineerinud.

Lisalugemist: CISC ja RISC