Seaduste tundmise vajalikkusest

Miks ettevõtted peavad seadust tundma? Kuidas see mõjutab nende töökeskkonda (e-äri)? E-äri virtuaalsele olemusele kohaselt kasvab jätkuvalt usaldusvõrgustiku, seaduste sisu ja rakendamine ning aruandekohustuse tähtsus. Usalduse aluseks äri on senine suhete võrgustik, mis on saavutatud läbi isikutevaheliste kontaktide. E-äris suhtlevad omavahel arvutid ja süsteemid, mis tuleb programmeerida nii, et toimuks korrektne isiku tuvastamine, oleksid olemas toodete kirjeldused, terminid, tingimused, juriidilised viited ja standardid; oleks võimalus võrrelda neid ettevõtte nõudmistega ja äripoliitikaga. Lepingu sõlmimine toimub pärast andmete õigsuse kontrolli ja autentimist. Täna on sel viisil automaatne lepingu sõlmimine veel haruldane, kuid trend liigub selles suunas. Ettevõtted soovivad olla konkurentsivõimelised ja panustavad muudatustele niipea, kui usaldus-raamistik on loodud.

E-äri usaldusraamistiku teemasid on ÜRO ühendus UNCITRAL (United Nations Commission on International Trade Law) käsitlenud juba alates aastast 1985. Uurimuse tulemusena töötati välja dokument ja soovitused:

“UNCITRAL Recommendation on the Legal Value of Computer Records”. Need soovitused julgustavad riike ja valitsusi hindama oma seadusandlust ja määrama, missuguseid protsesse võiks kaasajastada ja asendada paberkandjal dokumendid elektrooniliste andmetega[1]. Nendest printsiipidest juhituna võeti aastal 2000 vastu Euroopa Liidu e-äri direktiiv “EU e-Commerce Directive”[2]. E-äri direktiivi välja töötades fokuseeriti eesmärkidele, mida uued tehnoloogilised lahendused saavad pakkuda ettevõtetele, nüüd ja tulevikus.

Nende printsiipide tulemusena on oluliselt kasvanud tehnoloogiliste normaktiivide ja vastava dokumentatsiooni tähtsus, nagu näiteks standardid kui e-äri usaldusväärsuse oluline element. Paljud e-äri osapooled ja äriühingud koostavad täiendavalt lisaks seadusandlusele äri juhtimis-koodekseid, kuhu on koondatud vastavad juriidilised aspektid, standardid, eetilised nõudmised jms. Vastavate koodeksite eesmärk on hõlbustada igapäevatööd ja äriprotsesside toimimist.

Ettevõttele, kelle äri toimib IKT vahendite abil, on oluline olla kursis usaldusraamistiku peamiste elementidega, sh seadused, standardid, koodeksid, et muuta ettevõte konkurentsivõimelisemaks. Järgneval joonisel on kirjeldatud ettevõtte usaldus-raamistiku struktuur.



Joonisel on kirjeldatud kaks erinevat näidet ettevõtte suhetest, esimesel juhul on mõlemad partnerid samas riigis (regioonis) ja samas ärisektoris, teisel juhul on nad erinevates riikides ja eri sektorites tegutsevad. Esimesel juhul juhinduvad mõlemad osapooled samast seadusandlusest, standarditest ja juhtimiskoodeksist, mis teeb kindlasti kergemaks usaldusväärsuse loomise ja suhtlemise. Teise näite puhul asuvad ettevõtted eri riikides, nagu nt Euroopa Liidu riik ja arengumaa. Üks ettevõte ei tunne rahvusvahelisi seadusi ja standardeid, aga kindlasti täidab oma riigi seadusi. Standardid on võõrad, osanikud ei respekteeri majandussektori toimimispõhimõtteid, juhtimiskoodeks ei ole täpselt määratletud ja ärieetika toimib ellujäämis-põhimõttel. Euroopa Liidu riigi ettevõtte jaoks on usalduslike ärisuhete loomine taolisest riigist ettevõttega usaldusväärsuse seisukohast tõeline väljakutse.

[1] http://www.uncitral.org/uncitral/en/about/origin.html

[2] Directive 2000/31/EC of the European Parliament and of the Council of 8 June 2000 on certain legal aspects of information society services, in particular electronic commerce, in the Internal Market