Küber-kuritegude näol on tegemist kuritegudega, mis pannakse toime arvutite abil või arvutivõrkudes (nagu nt arvutitesse sisse häkkimine) ja ka tavapäraste kuritegude võimaldamine läbi arvutikasutuse või arvutivõrgu (nagu nt alaealiste pornograafilised leheküljed, identiteedivargused, krediitkaardiarvete vargused jne). Küberkuritegudeks loetakse ka arvutikasutus kriminaalsetel eesmärkidel, nt andmete saamiseks. Kuigi need tegevused ei pruugi iseenesest olla keelatud, muutuvad need kriminaalseks siis, kui saadud informatsiooni vastavalt ära kasutatakse. Arvutitehnoloogia areng on loonud palju uusi väljakutseid sotsiaalpoliitikas, sellistel teemadel nagu privaatsus ja andmekaevandamine jms.

Identiteedivargus ja identiteedipettus on terminid, mida kasutatakse viidates kuriteole, mis on toime pandud kasutades kellegi teise isikuandmeid, tavapäraselt majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Häkkimine (sissetung) on omavoliline arvutikasutus, püüdes infosüsteemi või võrgu turvalisuse mehhanismidest kõrvale hiilida. Häkkimine võib ohustada arvutisüsteemi, kuna see annab sissetungijale täieliku kontrolli süsteemi üle, kust ta saab varastada salajasi andmeid, kahjustada või hävitada süsteemi vms.

Key-logger (klaviatuurivajutuste salvestaja) on seade, mis monitoorib igat kasutaja klaviatuurivajutust arvutil. Riistvaraline key-logger on väike patareisuurune seade, mis paigaldatakse klaviatuuri ja arvuti vahele. Kuna seade sarnaneb tavalisele klaviatuuri pistikule, on suhteliselt kerge seda paigaldada ja kasutaja käitumist jälgida. Seade salvestab iga kasutaja poolt tehtava klahvivajutuse oma miniatuursele andmekandjale. Hiljem võib seadme paigaldaja sel viisil kogutud informatsioonile ligi pääseda. Tarkvaraline key-logger ei nõua ka otseselt füüsilist juurdepääsu kasutaja arvutile, jälgimiseks saab internetist alla laadida nuhkvara ja panna see toimima nn Trooja hobusena. Key-logger programm salvestab iga kasutaja klahvivajutuse ja uuendab informatsiooni perioodiliselt üle interneti, kus iganes see programm on installeeritud.

Ohud kommunikatsioonivahendite kasutamisel - MSN, Skype jt programmid – peamine soovitus on mitte käivitada kahtlasi faile, mis kasutajale saadetakse.

Ohud veebilehitseja kasutamisel: nuhkvara, “küpsised”[1] jne – peamine soovitus on seadistada oma veebilehitseja nii, et “küpsised” ei oleks lubatud.

[1] Cookie – küpsis – Internetis tähendab see sõna väikest andmeplokki (tekstifaili), mille veebiserver saadab teie veebibrauserile ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Edaspidi iga kord, kui brauser pöördub uuesti sama veebisaidi poole, saadab ta sinna ka küpsise. Sõltuvalt küpsise tüübist ja brauseri seadetest võib brauser küpsise vastu võtta või sellest keelduda. Kasutaja saab ka ära määrata, kui kaua küpsis kõvakettal säilitatakse. Vt lähemalt http://www.vallaste.ee/