Standardite eesmärk ja kasutegurid
“Standardit võib lihtsamalt defineerida kui ühist kokkulepet millegi teostamisel. See on mõõdik, millega saab mõõta millegi reaalset või projekteeritud jõudlust. […]
Standard võib kirjeldada:
* Kuidas kaks kokkusobimatut tehnoloogiat võivad omavahel suhelda läbi ühise kasutajaliidese;
* Kuidas ärid vastavad riiklikele regulatsioonidele;
* Saavutuste või teadmiste tasand, mis vastab professionaalsele sertifikaadile;
* Toote või teenuse kvaliteet;
* Spetsiifilised äriprotsessid.”[1]
Standardid on eksisteerinud pikka aega referentsina inimeste vahelises suhtluses. Esimesed avalikult tunnustatud standardid olid nikerdatud sümbolid kiviseintel inimajaloo varajases staadiumis. “Arvatavasti oli esimene tehniline standard ühiku standard - ühine numbrisüsteem. Tsivilisatsiooni varajases alguses, 3500 eKr defineeriti kaalu- ja mõõduühikud (ühikustandardid).[2]
Tehnoloogiat on defineeritud kui millegi lisamise protsessi juba olemasolevale teadmisele, et vastata turu nõudmistele ja sotsiaalsetele vajadustele.[3] Antud definitsioon kannab oma olemuselt standardi eesmärki, sh olles tehnoloogiliselt millegi võimaldaja, kvalitatiivne teadmiste allikas. Tehnoloogia areneb, nii ka standardite keerukus, seeläbi on muutumas tehnoloogiline küpsus ühiskondlikul tasandil. Standardeid saab kasutada tehnoloogia kirjeldamiseks, kõigi funktsioonide ja organisatsiooni tasandil, ühiku sümbolite kirjeldamisest kuni koodide juhtimise ja eetikani.
Üks peamisi jõude, mis juhib kaasajal standardiseerimist on majandusliku kasu otsimine lisanduvast tehnoloogiast, paremast ressursikasutusest, suuremast tootlikkusest toodete ja teenuste pakkumisel tarbijatele, tõusnud inimeste heaolust ja looduse jätkusuutlikkusest. Uuring standardiseerimise majanduslikust mõjust on näidanud, et ca 1% rahvuslikust koguproduktist Saksamaal, Austrias ja Šveitsis võib panna standardite arvele[4] ja Suurbritannias on 13% tõusnud selle arvelt produktiivsus vahemikus 1948-2002.[5]
“Üle maailma on tublisti üle poole miljoni avaldatud standardi. Need on tooted, mis on registreeritud rohkem kui 1000-s tunnustatud standarditega tegelevas organisatsioonis üle maailma. Inimeste arv, kes tegelevad standardiseerimise protsessiga, on umbes pool miljonit üle maailma”.[6]
E-äri standardite ülesanne on olla tehnoloogiline vahend, mingi teadmuse kvalitatiivne võimaldaja ja nõuandja ning pakkuda järgnevat:
Lihtsustada lepingute tegemise protsessi osanike vahel;
Toetada keeruliste ülesannete koordineerimist ja rakendamist;
Toetada disaini;
Toetada kommunikatsiooni, tööprotseduure ja kontroll-mehhanisme;
Toetada juhtimisel tegevuste ja personali turvalisust;
Täiustada informatsioonile juurdepääsetavust;
Usaldatavus erinevatele lahendustele ja äridele.
...koos kasuteguriga:
Hõlbustada äri arengut;
Hõlbustada koordinatsiooni ja juhtimist;
Muuta äriprotsessid efektiivsemaks ja turvalisemaks.
...tulemuseks on:
Suurem majanduslik kasu ettevõtetele ja ühiskondlik heaolu.
Isegi kui majanduslik ja sotsiaalne kasu standardite kasutamisest on ilmne, siis standardite kvaliteet on alati sõltuvuses osanike panusest sellesse, standardite arendamiseks kasutatud infrastruktuurist ja kõne all oleva tehnoloogia arengu etapist. Samas ei ole ka parimast praktikast ja teadmusest kasu, kui osanikel puudub huvi standarditesse panustada.
Läbikukkumisel, mida standardite arendamisel tehakse, on märkimisväärne negatiive mõju tehnoloogilisele arengule, võimalik, et vajalikku konsensust ei leita aastate jooksul, isegi kui vea põhjus võib olla kõrvaldatud. Usalduse taastamine osapoolte vahel võtab aastaid aega ja samuti nende veenmine ressursside jagamiseks töötajate aja, rahastamise ja poliitilise toetuse näol.
Teisalt, kui standardi loomise protsess on tõhus, luues avatult parimat praktikat tehnoloogia kasutamisel, siis on see win-win situatsioon, kust kasu saab iga osapool. Dokumenteeritud teadmus võib luua uusi ideid ja võimalusi, uusi tehnoloogiaid ja seeläbi algatada uute standardite loomist.
[1] Best Practice... Next Practice; Stephen Munden and Sherrie Bolin; BSI 2005
[2] http://www.csrstds.com/fundtec.html
[3] Engineering Council of South Africa Standards and Procedures System; http://www.ee.wits.ac.za/~ecsa/gen/g‑04.htm#Technology
[4] DIN (Deutsches Institut für Normung) (2000). Economic benefits of standardization – Summary of results – Final report and practical examples. Berlín/Vín/Zürich: Beuth Verlag GmbH.
[5] DTI (Department of Trade and Industry) (2005). The Empirical Economics of Standards. DTI Economics Paper No. 12. London: DTI.
[6] http://www.standards.org.au/cat.asp?catid=3
Standard võib kirjeldada:
* Kuidas kaks kokkusobimatut tehnoloogiat võivad omavahel suhelda läbi ühise kasutajaliidese;
* Kuidas ärid vastavad riiklikele regulatsioonidele;
* Saavutuste või teadmiste tasand, mis vastab professionaalsele sertifikaadile;
* Toote või teenuse kvaliteet;
* Spetsiifilised äriprotsessid.”[1]
Standardid on eksisteerinud pikka aega referentsina inimeste vahelises suhtluses. Esimesed avalikult tunnustatud standardid olid nikerdatud sümbolid kiviseintel inimajaloo varajases staadiumis. “Arvatavasti oli esimene tehniline standard ühiku standard - ühine numbrisüsteem. Tsivilisatsiooni varajases alguses, 3500 eKr defineeriti kaalu- ja mõõduühikud (ühikustandardid).[2]
Tehnoloogiat on defineeritud kui millegi lisamise protsessi juba olemasolevale teadmisele, et vastata turu nõudmistele ja sotsiaalsetele vajadustele.[3] Antud definitsioon kannab oma olemuselt standardi eesmärki, sh olles tehnoloogiliselt millegi võimaldaja, kvalitatiivne teadmiste allikas. Tehnoloogia areneb, nii ka standardite keerukus, seeläbi on muutumas tehnoloogiline küpsus ühiskondlikul tasandil. Standardeid saab kasutada tehnoloogia kirjeldamiseks, kõigi funktsioonide ja organisatsiooni tasandil, ühiku sümbolite kirjeldamisest kuni koodide juhtimise ja eetikani.
Üks peamisi jõude, mis juhib kaasajal standardiseerimist on majandusliku kasu otsimine lisanduvast tehnoloogiast, paremast ressursikasutusest, suuremast tootlikkusest toodete ja teenuste pakkumisel tarbijatele, tõusnud inimeste heaolust ja looduse jätkusuutlikkusest. Uuring standardiseerimise majanduslikust mõjust on näidanud, et ca 1% rahvuslikust koguproduktist Saksamaal, Austrias ja Šveitsis võib panna standardite arvele[4] ja Suurbritannias on 13% tõusnud selle arvelt produktiivsus vahemikus 1948-2002.[5]
“Üle maailma on tublisti üle poole miljoni avaldatud standardi. Need on tooted, mis on registreeritud rohkem kui 1000-s tunnustatud standarditega tegelevas organisatsioonis üle maailma. Inimeste arv, kes tegelevad standardiseerimise protsessiga, on umbes pool miljonit üle maailma”.[6]
E-äri standardite ülesanne on olla tehnoloogiline vahend, mingi teadmuse kvalitatiivne võimaldaja ja nõuandja ning pakkuda järgnevat:
Lihtsustada lepingute tegemise protsessi osanike vahel;
Toetada keeruliste ülesannete koordineerimist ja rakendamist;
Toetada disaini;
Toetada kommunikatsiooni, tööprotseduure ja kontroll-mehhanisme;
Toetada juhtimisel tegevuste ja personali turvalisust;
Täiustada informatsioonile juurdepääsetavust;
Usaldatavus erinevatele lahendustele ja äridele.
...koos kasuteguriga:
Hõlbustada äri arengut;
Hõlbustada koordinatsiooni ja juhtimist;
Muuta äriprotsessid efektiivsemaks ja turvalisemaks.
...tulemuseks on:
Suurem majanduslik kasu ettevõtetele ja ühiskondlik heaolu.
Isegi kui majanduslik ja sotsiaalne kasu standardite kasutamisest on ilmne, siis standardite kvaliteet on alati sõltuvuses osanike panusest sellesse, standardite arendamiseks kasutatud infrastruktuurist ja kõne all oleva tehnoloogia arengu etapist. Samas ei ole ka parimast praktikast ja teadmusest kasu, kui osanikel puudub huvi standarditesse panustada.
Läbikukkumisel, mida standardite arendamisel tehakse, on märkimisväärne negatiive mõju tehnoloogilisele arengule, võimalik, et vajalikku konsensust ei leita aastate jooksul, isegi kui vea põhjus võib olla kõrvaldatud. Usalduse taastamine osapoolte vahel võtab aastaid aega ja samuti nende veenmine ressursside jagamiseks töötajate aja, rahastamise ja poliitilise toetuse näol.
Teisalt, kui standardi loomise protsess on tõhus, luues avatult parimat praktikat tehnoloogia kasutamisel, siis on see win-win situatsioon, kust kasu saab iga osapool. Dokumenteeritud teadmus võib luua uusi ideid ja võimalusi, uusi tehnoloogiaid ja seeläbi algatada uute standardite loomist.
[1] Best Practice... Next Practice; Stephen Munden and Sherrie Bolin; BSI 2005
[2] http://www.csrstds.com/fundtec.html
[3] Engineering Council of South Africa Standards and Procedures System; http://www.ee.wits.ac.za/~ecsa/gen/g‑04.htm#Technology
[4] DIN (Deutsches Institut für Normung) (2000). Economic benefits of standardization – Summary of results – Final report and practical examples. Berlín/Vín/Zürich: Beuth Verlag GmbH.
[5] DTI (Department of Trade and Industry) (2005). The Empirical Economics of Standards. DTI Economics Paper No. 12. London: DTI.
[6] http://www.standards.org.au/cat.asp?catid=3