|
|
Inimese võimetust eristada teatud
värve nimetatakse värvipimeduseks. Seda esineb küllalt sageli
eurooplastel, harvemini aga asiaatidel ja aafriklastel. Enamasti on
värvipimedus kaasasündinud, harvem võib see olla tekkinud traumade
või silmahaiguste tagajärjel. Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav
haigus, mis avaldub valdavalt meestel.
Tüüpiliselt põhjustab värvipimedust
ühe kolvikesetüübi puudumine (dikromaasia) või spektraalse
tundlikkuse muutumine ühes kolvikesetüübis (anomaalne trikromaasia).
Dikromaasia ehk
kahevärvinägemise korral eristatakse kolme alaliiki: L-kolvikeste
puudumisel on tegemist protanoopiaga, M-kolvikeste puudumisel
deuteranoopiaga ja S-kolvikeste puudumisel tritanoopiaga.
On olemas ka täielik värvipimedus,
mida esineb alla 0,01% rahvastikust. Need inimesed (monokromaadid)
näevad maailma nii, nagu normaalse värvinägemisega inimene näeb
must-valget filmi, seega erinevates halliastmetes. Sellist nägemise
puuet nimetatakse ka akromatopsiaks.
Esimesena kirjeldas värvipimedust
inglise keemik John Dalton 1794. aastal. Ta pani tähele, et ei suuda
ise vahet teha tooretel ja küpsetel õuntel, mida teised inimesed
kergesti eristasid. Tema poolt avaldatud uurimistulemuste tõttu
nimetatakse värvipimedust sageli daltonismiks. Daltoonik ei erista
punaseid toone rohelistest, nähes neid ühesuguste
kollakas-oliivrohelistena. See on iseloomulik nii protanoopiale kui
deuteranoopiale.
Värvipimeduse simuleerimine
Selleks, et saada ettekujutust
erinevatele värvipimeduse liikidele iseloomulikust nägemisest, on
võimalik vaadata näidispilti või laadida üles oma pilt
"Värvipimeduse simulaatorisse"
Coblis.
Loe
edasi: Värvitaju kontekstuaalsus
Testi oma
teadmisi: Värvitaju test |
|
Normaalse nägemisega inimese
(trikromaadi) poolt nähtud pilt (1) ja nagu seda näeb protanoopia
(2), deuteranoopia (3), tritanoopia (4) ja akromatopsia (5) all
kannatav inimene. Coblis'es simuleeritud pilt.
|
|
