Esileht
Tutvustus
Värvitaju
Värvikorrastus
Värvikujundus
Värvitrükk
 
 
 
 
 
^
 
 

Värvikujundus

>>>

 

 

 

Värvikombinatoorika CMYK-i baasil

Primaar- ja sekundaarvärvid, värvitoon

Neljavärvitrükil kasutatavas CMYK-värvimudelis on primaarvärvideks tsüaan (C), magenta (M) ja kollane (Y). Nende primaarvärvide segamisel kahekaupa saame rea värvitoone, mida saab esitada värviringina. Värvitoonide arv selles ringis võib teoreetiliselt olla väga suur, kuna vahevärve võib saada 1% intervalliga. Kõrvalolevas värviringis on puhaste või täistugevuses värviüleminekute saamiseks võetud 25% intervalliga segud. Tulemuseks on 24-tooniline värviring. 10%-se üleminekutega saaksime 60-toonilise värviringi. Ühe primaarvärvi osakaal peab seejuures olama alati 100%. Kahe primaarvärvi maksimaalkoguses segusid nimetatakse sekundaarvärvideks. Nendeks on vastavalt sinine, punane ja roheline.

Puhas või täistugevuses värv

Puhtaks või täistugevuses või ka täisküllastuses värviks nimetatakse sellist, mis ei sisalda ei musta ega valget ning mis avaldub seega maksimaalses võimalikus küllastuses või kromaatilisuses. Täisküllastuse mõiste kasutamisel CMYK-värvimudeli puhul tuleb suhtuda teatud reservatsiooniga, kuna selle värviulatus on väiksem inimese nähtavast värviruumist ja seda just küllastuse osas. Primaarvärvide tsüaani, magenta ja kollase maksimaalsele küllastustusele vastab 100%, sekundaarvärvidel sinisel, punasel ja rohelisel vastavalt 100% + 100%, ülejäänud värvitoonide korral tähendab see ühe primaarvärvi 100% kogust koos teise primaarvärvi kogusega vahemikus 1...99%, (näidiskataloogides üldjuhul täiskümnendikes 10...90%).

Analoogvärvid

Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestikuasetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sarnasemad (ja teatud piirist ka eristamatud) ning suuremate intervallide korral erinevamad. 24-toonilises värviringis on värvitoonid veel küllalt hästi eristatavad. Üldiselt võib analoogvärvideks nimetada 60 kraadise nurga poolt hõlmatavaid värvitoonide üleminekuid. Millised lähedaste värvide kombinatsioonid on tunnetuslikult kõige sümpaatsemad või harmoonilisemad, seda võib uurida kõrvalolevalt värviringilt. Pane tähele, et segamise seisukohalt on võimalik eristada: (a) kahe primaarvärvi segusid ja (b) ühe läbiva primaarvärvi segusid kord teise ja kord kolmanda primaarvärviga.

Värvitooni perekond

Värvitooni perekonnaks nimetatakse iga konkreetse värvitooni võimalikke heledus-, tumedus- ja tuhmide varjundite variante. CMYK-värvimudelis on kõige kergem määratleda tumedusastmeid need on n-ö puhaste värvide segud mustaga. Kõrvalolevas värviringis on esitatud 25% intervalliga kasvavad tumedusastmed, mis moodustuvad musta lisamisel. Heleduastmete saamine nõuab küllastuse/kromaatilisuse vähendamist. Primaar- ja sekundaarvärvide puhul tähendab see trükitindi osakaalu (vt raster) protsentuaalset vähendamist.

Monokromaatiline värviskeem

Monokromaatiliseks värviskeemiks nimetatakse ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Katvate maalivärvide puhul saadakse need puhta värvi segamisel valge, musta ja halliga. Trükiprotsessis simuleeritakse heledaid varjundeid pooltoonidena, kus valget asendab osaliselt läbikumav valge paberi pind. Tumendamiseks lisatakse musta trükivärvi ja tuhmid varjundid saavutatakse kahe eelmise kombineerimisel.

Praktiline töö (1):
monokromaatiline värviskeem

Komplementaarvärvid

Komplementaar- ehk täiendvärvide mõistet kasutatakse kolmes erinevas tähenduses: (a) kui kahte valgusvärvi, mis aditiivselt segunedes annavad valge valguse; (b) kui kahte pigmentvärvi, mis subtraktiivselt segunedes üksteist neutraliseerivad, andes tulemuseks akromaatilise halli või musta; (c) kui suktsessiivkontrastina üksteist esilekutsuvaid värve. Viimane on otseselt seotud värvitajuga ning seetõttu on sellest värvide kombineerimise juures kõige mõistlikum lähtuda. Kõrvalolevas värviringis paiknevad subtraktiivsel segamisel üksteist neutraliseerivad kuid kõrvutiasetsedes üksteist intensiivistavad värvid enamvähem vastastikku.

Komplementaarsed värviskeemid

Komplementaarvärvide kasutamiseks kujundustöös on mitu põhjust. Nägemistajust tulenevalt tagavad nad silma retseptorite kõige tasakaalustatuma koormatuse, mistõttu neid võib tunnetada väga harmoonilise ja tervikliku värvikõlana. Lisaks mõjutavad nad üksteist vastastikku intensiivistades ja sära andes. Rikkaliku arsenali kujundusvõimalusi võib leida komplemetaarsete värvitoonide perekondadade hulgast.

 

 

 

CMYK-värvikomponendid.
24-tooniline CMY-värviring esitab puhtaid värve ja nende komponente, samuti iga värvitooni kolme tumedusastet (+K).

 

Värviintervallid

Värviintervall on ülemineku suurus ühelt värvilt teisele. Süsteemipäraseid värviüleminekuid nimetatakse värviastmestikeks või -skaaladeks. Iga puhast värvi võib segada astmete kaupa valge, musta ja halliga, samuti komplementaarvärviga. Primaarvärvide kahekaupa segamisel sõltub valitud intervallist saadavate värvitoonide arv. Visuaalselt tajume värviintervalle vastavalt kui (a) värvide helenemist, tumenemisest, tuhmistumist või (b) muutumist kollakamaks, punakamaks, sinakamaks või rohekamaks. Esimesel juhul värvitoon jääb samaks, kuid muutub selle kvaliteet; teisel juhul muutub värvitoon. Värviintervallide tähelepanemise oskus mängib kujunduse juures võtmerolli.

Praktiline töö (2):
spot-värvide paljundamine

Värvikontrastid

Värvikontrastideks nimetatakse värvidevahelisi erinevusi. Kuna iga kaks visuaalset eristatavat värvi erinevad üksteisest, siis saab siin rääkida nii sellest, mille poolest need erinevad (värvikarakteristikud) kui erinevuse suurusest (intervallist). Klassikaliselt liigitatakse värvikontraste: (a) värvitoonide kontrast; (b) hele-tume-kontrast; (c) puhas-tuhm-kontrast;   (d) komplementaarkontrast; (e) soe-külm-kontrast; (f) kromaatiline-akromaatiline-kontrast; (g) simultaankontrast; (h) kvantiteedi- ehk pinna suuruse kontrast.

Värvide sarnasus või ühtsus

Värvide sarnasusest rääkides mõtleme, et neil on midagi ühist, mingi ühine värvikomponent või -karakteristik. Kõik kujundustöösse valitud värvid võivad olla näiteks hallisegused tuhmid ja pehmed või mustasegused sügavad vms see tähendab, et kasutatud on erinevaid värvitoone, millel on sama kvaliteet. Sarnasuse leidmise võimalused: (a) monokromaatilisus ehk värvitooni ühtsus; (b) küllastuse/kromaatilisuse ühtsus; (c) heleduse/ereduse ühtsus.

Värviskeemid

Termin "värviskeemid" viitab värvivaliku põhimõttele. See on tuletatud värviharmoonia käsitlustest, mille keskmeks on värvide komplementaarsus. Värviskeemid põhinevad värvide paigutusele värviringis, vastavalt millele eristatakse: (a) monokromaatiline värviskeem; (b) analoogvärvid; (c) komplementaarvärvid; (d) kolmkõlad; (e) nelikõlad.

Praktiline töö (3):
värviskeemi variatsioonid (Bezoldi efekt)

 

Välisviited

Värvipaletid: Adobe ColorMunki (Pantone Goe)
Värviskeemide loomise tööriist: COLORlovers COPASO (k.a CMYK)
Värviskeemide loomise tööriist: Color Scheme Designer
Värviskeemide loomise tööriist: COLOROTATE
Värviskeemide loomise tööriist: Adobe Kuler
Värviskeemide loomise tööriist: Oto255 (heledusastmestikud)
Värviskeemide loomise tööriist: Pictaculous (pildi põhjal)

 

 

Loe edasi: Kordamisküsimused ja testid

 

Marje Tammert, 2016