Nähtavaks valguseks nimetatakse , mis tekitab inimese silmas . Valguse murdumisel tekkivat värvitoonide rida nimetatakse . Inimese silm on tundlik lainepikkustele nanomeetrit. Spektris ei leidu , seetõttu nimetatakse neid värvideks. Inimene eristab värvispektris keskmiselt 150 . Teooriat, mille järgi silmas on kolmele lainepikkuste piirkonnale tundlikud kolvikesed, nimetatakse nägemise teooriaks. Oponent-protsessi teooria järgi eksisteerib neli värvitooni. Tulenevalt kolme kolvikestetüübi tundlikkusest on aditiivseteks primaarvärvideks , ja . CIE standardvaatleja graafik näitab värvivastavust primaarvärvi ja kiirguse vahel. Kaarjat kujundit, mille kaarele on paigutatud puhtad spektrivärvid, nimetatakse . Selle kujundi keskpunktis paikneb . Kiirguse värvi, mis oleneb selle suhtelisest spektraalkoostisest, nimetatakse . Mida madalam on valgusallika värvsustemperatuur, seda on valgus ja mida kõrgem värvusutemperatuur, seda on valgus. Keskpäevavalguse värvsustemperatuuriks on K. Trükinduses kasutatavaks standardvalgusallikaks on . Nähtust, kus kaks erineva spektraaljaotusega värvinäidist paistavad ühesugused, nimetatakse ning sama objekti tajumist samavärvilisena erinevates valgustingimustes nimetatakse .