Üheks esimeseks kaitseviisiks tõmmiste valmistamisel oli määrdumisvastaste pulbrite kasutamine. Selleks on enamikel trükimasinatel ka spetsiaalne aparatuur olemas. Nad tagavad pulbri või vedeliku pritsimise pulverisaatori põhimõttel trükise pinnale kasutades suruõhku. On seadmeid, kus selleks kasutatakse elektrostaatilisi jõude.

         Tõmmisele võib kanda nii pulbreid, kui ka vedelikke. Vedelikke kasutatakse harilikult rullrotatsioonides. Nendes seadmetes peale kuivatust ja jahutamist pritsitakse poogna mõlemale küljele silikoonlahust. Tõmmistel tekib kaitsekiht, mis tagab määristest hoidumise voltimisaparaadis. Samas annab see vedelik paberile läike ja osaliselt kompenseerib kuivatamisel tekkinud niiskuse puudujäägid paberi. Samuti väheneb seega paberi pinge, mis on suurenenud antud hetkeks

 

 

                 

 

                            Pihustuspea trükimasinas

 

         Pulbrilised aparaadid on laiemalt kasutusel. Pulbri düüsid asetatakse 10-20 sm kaugusele tõmmisest. Kuid siiski osa pulbrist lendub üle tõmmise ja risustab nii masinat, kui ka ümbritsevat keskkonda. Paberile kantud pulber aga peale selle, et ta hoiab tõmmised määrdumisest, omab ka negatiivseid omadusi.

         Nimelt segab ta järgnevate värvide pealekandmist  ja viib praagini, kui tõmmiseid tahetakse lakkida või lamineerida. Peale pulbri pealekandmist väheneb samuti värvi läikivus.

         Pulbri osakesed peavad omama ühesuguseid mõõteid. Nad peavad ühtlaselt katma kogu tõmmise. Põhiliseks koostisosaks on kaalium karbonaat ja tärklis. On olnud kasutusel ka alumiiniumoksüüd. Põhiliselt kasutatakse ofsettrükis maisitärklist. On tehtud proove ka suhkrupulbri kasutamisega. Pulbritesse lisatakse samuti hüdrofoobseid aineid, mis vähendavad nende nakkuvust. Probleem on selles, et pihustamiseks kasutatavad seadmed niiskuse tõttu ei ummistuks

         Kaitseomadused olenevad pulbri osakeste suurusest. Pulbrid jaotatakse vastavalt osakeste suurusele gruppideks. Mida ebatasasem on trükitav pind, seda suurema läbimõõduga peavad olema pihustata    va pulbri osakesed. Osakeste suurus kõigub 10 ja 30 µ vahemail. Seega pulbri graanulite suurust valides tuleb arvestada kasutatava paberiga.

         On kasutusel palju erinevaid pihustusaparaate ja viise. Ühine neile on see, et pihustamiseks kasutatakse õhusurvet. Kuna pihustamiseks vajalikud kohad poognal on erinevad, siis on pihustuspeade asend ja ka kaugus paberist reguleeritav. Samuti on reguleeritav ka pulbri hulk, mis antakse edasi paberile. Pihustamine toimub hetkel, kui kogu poogen on laskunud vastuvõtulaua pinnale

 

                          

 

                                                       Pihustusaparaadi pea skeem

            Pihustuspulber 1 pannakse läbipaistvasse reservuaari 2, mis on kaetud kaanega 3 torul 4. Reservuaar 2 on kinnitatud korpuse 5 külge kruviga 6. Korpuses on elektromehaaniline klapp. See avaneb ainul poogna laskumishetkel pakile. Avanemine toimub elektromagneti 8 abil, mille avab ektsentriline mehhanism. Õhujuga koos pulbriga liigub kiiresti läbi reguleeritavate avade ja torude düüsideni ja sealt paberile. Pulbrit on võimalik segada  segamisseade 10 abil. Kuumutusseade 11 võimaldab hoida pulbrit niiskumise eest