Ofsetmasinad Eesti trükikodades
Litograafia, peale tema loomist Senefelderi poolt leidis kiiresti tee ka Eestisse. Kuid ofsettrüki areng Eestis oli hulga aeglasem.
Esimesed teated ofsetmasinatest Eestis on 1935 aastast, kui tollasesse Tartu trükikotta „Ilutrükk“ toodi esimene ofsetmasin. Oli ju see trükikoda tollal üheks suuremaks värvilisi trükiseid tootvaks ettevõtteks. Tallinnas aga trükiti tollal värvilisi trükiseid litograafilisi kive kasutades. Üsna varsti alanud sõda aga peatas aastateks selle trükiviisi arengu Eestis. Sõja jooksul aga hävines Tartus olnud trükikoda ja koos sellega ka meie esimene ofsetmasin.
Peale sõda aga liikus trükiste valmistamise keskus Tartust Tallinna. Viiekümnendateks aastateks olid tollased litograafiad koondatud kahte trükikotta. Nendeks olid tollased trükikojad „Kommunist“ ja „Oktoober“. Neist esimeses valmistati põhiliselt etikette ja teises juba lasteraamatuid ja teisi värvilisi trükiaeid. Nendesse trükikodadesse, sõja lõppedes, toodi mõned vanad ofsetmasinad Saksamaalt.
Ofsettrüki tegelik areng, kui selline, algas alles viiekümnendate aastate lõpus ja kuuekümnendate aastate alguses, kui hakati saama Saksa DV-st Planeta tüüpi trükimasinaid. Need aga olid eranditult ühevärvilised. Ilmseid suuremaid masinaid ei ostetud põhjusel, et olemasolevad ruumid olid kitsad.
Järgmine samm ofsetmasinate kasutuselevõtus tekkis seitsmekümnendatel aastatel peale seda, kui hakati ehitama uusi hooneid trükikodadele. Esmalt ehitati uus neljakorruseline hoone trükikojale „Oktoober“ Tartu maanteele. Edasi tekkis juba kaks uut ettevõtet, kes läksid üle ofsettrükile. Need olid Pakenditehas Mehis ja EKP KK kuuluv trükikoda Pärnu maanteel. Tollal võeti kasutusele esimesed kahevärvilised ofsetmasinad ja ka rotatsioonmasinad nii ajalehtede, kui ka ajakirjade trükiks. Samuti oli kasutusel rotatsioonmasin tollase ENE trükiks.
Omaette nähtuseks oli suure hulga Romayor tüüpi pisikeste ofsetmasinate kasutuselevõtt dokumentatsiooni paljundamiseks. Neid kasutasid tollaste ministeeriumite informatsiooniasutused. Selliseid pisitrükikodasid oli tollal Eestis paarkümmend.
Järgmise sammuna viidi üle ofsettrükki ka enamus rajoonitrükikodadest. See aastaid kestnud protsess sai võimalikuks tänu uute hoonete ja juurdeehitusega rajoonides. Nii ehitati uus hoone trükikodadele Haapsalus, Võrus ja Viljandis. Juurdeehitused tehti Kohtla- Järvel. Tartus, Pärnus, Paides. Ja ajalehtede trükk võimaldas ka muude trükiste üleviimise ofsettrükki. Ajalehtede trükiks osteti ofsetrotatsioonid RO 62 Indiast ja muude trükiste valmistamiseks Dominandid Tšehhoslovakkiast.
Trükimasinate kasutuselevõttu võib iseloomustada järgmiste etappidena:
1. Ühevärvilised keskmise formaadiga masinad
2. Väikesed Rotaprint tüüpi masinad
3. Suuremad täisformaadilised kahevärvilised masinad
4. Väiksemad Dominant tüüpi masinad
5. Esimesed ajalehe- ja raamaturotatsioonid
6. Ajaleherotatsioonid rajoonidesse
Alates 1990 aastast hakkas ofsettrükk levima kõikidesse tollastesse trükikodadesse. Esmalt olid need juhuslikud ostud välismaalt. Siin oli tegu põhiliselt vanade masinatega.
Peale sajandivahetust algas aga juba uute masinate ostmine. Muutunud ettevalmistustööde tõttu alates 2005 aastatest aga algas üleminek neljavärviliste ja enama värvide arvuga masinate hankimisele. Praeguseks on neljavärvilised masinad enamikus trükikodades.
Ja nüüd on siis alustatud üleminekut juba kaheksavärvilistele ofsetmasinatele, nagu need on Greifis, Kroonpressis, Uniprindis
Oleme püüdnud endale selgeks teha, milline on masinapark ofsettrükiks. Andmed selleks saime põhiliselt Internetist. Kuid ka olemasolevad andmed annavad umbkaudse ülevaate masinapargist. Enamus väikestest trükikodadest kasutab Heidelbergi GTO tüüpi masinaid ja Ryobi ühe ja kahekülgsed masinad.
Esimesed teated ofsetmasinatest Eestis on 1935 aastast, kui tollasesse Tartu trükikotta „Ilutrükk“ toodi esimene ofsetmasin. Oli ju see trükikoda tollal üheks suuremaks värvilisi trükiseid tootvaks ettevõtteks. Tallinnas aga trükiti tollal värvilisi trükiseid litograafilisi kive kasutades. Üsna varsti alanud sõda aga peatas aastateks selle trükiviisi arengu Eestis. Sõja jooksul aga hävines Tartus olnud trükikoda ja koos sellega ka meie esimene ofsetmasin.
Peale sõda aga liikus trükiste valmistamise keskus Tartust Tallinna. Viiekümnendateks aastateks olid tollased litograafiad koondatud kahte trükikotta. Nendeks olid tollased trükikojad „Kommunist“ ja „Oktoober“. Neist esimeses valmistati põhiliselt etikette ja teises juba lasteraamatuid ja teisi värvilisi trükiaeid. Nendesse trükikodadesse, sõja lõppedes, toodi mõned vanad ofsetmasinad Saksamaalt.
Ofsettrüki tegelik areng, kui selline, algas alles viiekümnendate aastate lõpus ja kuuekümnendate aastate alguses, kui hakati saama Saksa DV-st Planeta tüüpi trükimasinaid. Need aga olid eranditult ühevärvilised. Ilmseid suuremaid masinaid ei ostetud põhjusel, et olemasolevad ruumid olid kitsad.
Järgmine samm ofsetmasinate kasutuselevõtus tekkis seitsmekümnendatel aastatel peale seda, kui hakati ehitama uusi hooneid trükikodadele. Esmalt ehitati uus neljakorruseline hoone trükikojale „Oktoober“ Tartu maanteele. Edasi tekkis juba kaks uut ettevõtet, kes läksid üle ofsettrükile. Need olid Pakenditehas Mehis ja EKP KK kuuluv trükikoda Pärnu maanteel. Tollal võeti kasutusele esimesed kahevärvilised ofsetmasinad ja ka rotatsioonmasinad nii ajalehtede, kui ka ajakirjade trükiks. Samuti oli kasutusel rotatsioonmasin tollase ENE trükiks.
Omaette nähtuseks oli suure hulga Romayor tüüpi pisikeste ofsetmasinate kasutuselevõtt dokumentatsiooni paljundamiseks. Neid kasutasid tollaste ministeeriumite informatsiooniasutused. Selliseid pisitrükikodasid oli tollal Eestis paarkümmend.
Järgmise sammuna viidi üle ofsettrükki ka enamus rajoonitrükikodadest. See aastaid kestnud protsess sai võimalikuks tänu uute hoonete ja juurdeehitusega rajoonides. Nii ehitati uus hoone trükikodadele Haapsalus, Võrus ja Viljandis. Juurdeehitused tehti Kohtla- Järvel. Tartus, Pärnus, Paides. Ja ajalehtede trükk võimaldas ka muude trükiste üleviimise ofsettrükki. Ajalehtede trükiks osteti ofsetrotatsioonid RO 62 Indiast ja muude trükiste valmistamiseks Dominandid Tšehhoslovakkiast.
Trükimasinate kasutuselevõttu võib iseloomustada järgmiste etappidena:
1. Ühevärvilised keskmise formaadiga masinad
2. Väikesed Rotaprint tüüpi masinad
3. Suuremad täisformaadilised kahevärvilised masinad
4. Väiksemad Dominant tüüpi masinad
5. Esimesed ajalehe- ja raamaturotatsioonid
6. Ajaleherotatsioonid rajoonidesse
Alates 1990 aastast hakkas ofsettrükk levima kõikidesse tollastesse trükikodadesse. Esmalt olid need juhuslikud ostud välismaalt. Siin oli tegu põhiliselt vanade masinatega.
Peale sajandivahetust algas aga juba uute masinate ostmine. Muutunud ettevalmistustööde tõttu alates 2005 aastatest aga algas üleminek neljavärviliste ja enama värvide arvuga masinate hankimisele. Praeguseks on neljavärvilised masinad enamikus trükikodades.
Ja nüüd on siis alustatud üleminekut juba kaheksavärvilistele ofsetmasinatele, nagu need on Greifis, Kroonpressis, Uniprindis
Oleme püüdnud endale selgeks teha, milline on masinapark ofsettrükiks. Andmed selleks saime põhiliselt Internetist. Kuid ka olemasolevad andmed annavad umbkaudse ülevaate masinapargist. Enamus väikestest trükikodadest kasutab Heidelbergi GTO tüüpi masinaid ja Ryobi ühe ja kahekülgsed masinad.