Plekitrükiks nimetatakse trükkimist metallile ofsettrükis. Nimelt valmistatakse suurt hulka toodangut plekist, millele on ofsettrükis kantud pildid või tekst. Sellisteks trükisteks võivad olla plekist laste mänguasjad, kandikud, suur hulk erinevaid karpe, ehitusvahtude pakendeid, konserve ja palju muud. Trükkimine plekile nõuab aga spetsialiseeritud trükimasinaid, kuna plekk pole niivõrd painduv, kui seda on kasutatav plekk. Selle tõttu kasutatakse nende trükkimiseks masinaid, milledel on kas tunduvalt suurem trükisilinder, kui harilikus ofsettrükis. Samuti kasutatakse trükkimisel trükivärve, mis tänu oma headele pinnaomadustele võimaldavad pleki hilisemat vormimist.

            Esimest korda teostati trükkimist ülekandega vahepealsele kujutise kandjale 1878 aastal Prantsusmaal. Konstrueeriti masin, mis võimaldas trükkida metalllehtedele litokivilt. Kivil valmistatud kujutis anti üle plekile kasutades ülekandesilindrit, mis oli kaetud kummiga.

         On selge , et trükkida otseselt plekile litokivilt on väga problemaatiline. Selleks ,et saavutada vajalik kontakt on vajalik trükisurve, mis oleks tunduvalt suurem kui hariliku trüki puhul. Kummiga kaetud silinder väga teravmeelselt tagas aga vajaliku surve plekile tunduvalt väiksema üldsurve juures.

         Juba 1888 aastal mitmed saksa firmad valmistasid spetsiaalseid plekitrükimasinaid. Nendeks olid  firmad Mailänder. Johhannesburg ja Frankental. Tänapäeval kasutatakse plekil trükkimist konservitööstuses ja tarbeesemete ja mänguasjade valmistamiseks plekist.

         Metalltaarasse pakitakse kaua säilitamist vajavad toitained ja ka osa keemilistest ainetest. Nende ainetepakkimine metallile trükitud  taartasse annab neile meeldiva välimuse ja tagab trükitud kujutise pikemaajalise säilimise, kaitseb neid mehaaniliste mõjude eest.. Ka on sellise trükiviisi kasutamine ökonoomiliselt kasulik..

         Trükkimine lehtmetallil toimub põhiliselt ofsettrükis. Tehnoloogiline protsess kujutise saamiseks metalli pinnal koosneb  kolmest staadiumist:

1.    Kruntkile kandmine metallile

2.    Trükkimine krunditud metalli pinnale

3.    Trükitud kujutise lakkimine

         Kõigil kolmel etapil laki ja värvi kiht kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel - kuni 180°C pikema aja jooksul ( kuni 20 min.). Selleks kasutatakse suuri kuivatusahje.

         Pleki kruntimiseks kasutatav materjal peab võimaldama edasi anda vajalikud dekoratiivsed omadused. Samuti peab ta võimaldama õieti edasi anda trükivärve. Mis kõige tähtsam ta peab nakkuma tugevalt alusvärviga. Aluskrundist olenevad kujutise edasised mehaanilised omadused.

         Kaitselakk annab trükitud pinnale vajalikud dekoratiivsed omadused ja kaitseb kujutist väliste

mõjude eest. Kaitselakk on suhteliselt paks ja just temast olenevad kujutise lõplikud mehaanilised omadused. Harilikult peale kujutise kandmist metallile toimub ju metalllehest eseme loomine stantsimise abil. Stantsimisest keerukaim on konservide taara valmistamine. Toimuva metalli deformat-siooni käigus laki ja värvikiht ei tohi saada vigastatud. Samuti konservide taara töödeldakse vee ja auru abi kõrgendatud temperatuuris millele peab lakikiht samuti vastu pidama.

         Eelpooltoodu näitab, et trükiks metallidel tuleb kasutada trükivärve, mis on spetsiaalselt valmistatud plekitrükiks. Nad sisaldavad harilikult alküüdvaike, mis tagavad küllaldase kilemoodustumise. Kile tekkimine toimub kahel viisil:

ü Eemaldades värvisüsteemist lahustid.

ü Kilemoodustavate molekulide ühinemise ja suurenemise teel.

         Trükkimine krundiga kaetud metallile toimub ofsettrükis, kasutades ühe - ja mitmevärvilisi ofsetmasinaid. Masinad on tihti koos kuivatusahjudega ühises tehnoloogilises liinis. Siia kuulub mehaaniline pealepanemislaud 1, trükimasin 2 lakkimismasin 3 ja kuivatusahi koos  jahutusseadmetega, ja vastuvõtulauaga.

 

 

Trükimasinad erinevalt harilikust ofsetmasinast selle poolest, et metalllehe transport masinasse ja trükkimine toimub sirgelt ilma metall-lehte  kaarutamata