Transistori kolm režiimi

Transistori kui võimendi ülesandeks on anda võimendatud signaal tarbijale ja see tarbija lülitatakse reeglina kollektorahelasse kus ta kujutab endast koormustakistust.

Sellist tööolukorda nimetatakse dünaamiliseks režiimiks kuna toimub kõikide voolude ja pingete üheaegne muutumine ja see režiim lahendatakse grafoanalüütiliselt kandes transistori väljundtunnusjoontele koormussirge mille asend sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures igale sisendvoolu väärtusele vastav režiim on määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga.

Toodust näeme, et kui baasi vool on null, on transistor praktiliselt suletud, sest teda läbib ainult väga väike kollektorsiirde algvool I_co, ning kollektori ja emitteri vaheline pinge võrdub praktiliselt toiteallika pingega. Selline režiim on koormussirge punktis A. Suurendades sisendvoolu, hakkab suurenema (algul mittelineaarselt, hiljem lineaarselt) ka kollektorvool, kuni punktini B millest alates sisendvoolu suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Selline režiim algab punktis B.

Toodust tulenebki kolm olulist transistori režiimi.

Sulge režiimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks.

Lineaar- ehk aktiivrežiimi nimetatakse ka võimendusrežiimiks, sest selles režiimis on väljundvool ja pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja pingest (vahemik punktist A punktini B). Ja seda käsutatakse võimendites.

Küllastusrežiimis on aga transistori režiim lähedane lüliti sisselülitatud olukorrale, sest tarbijat läbiv vool on määratud koormustakistuse väärtusega kuna transistori sisetakistus on väga väike. Päris nulliks seda takistust lugeda ei saa, sest küllastus režiimis jääb kollektori ja emitteri vahele väike pingelang, mille väärtus sõltub transistori tüübist (mitte teda läbivast voolust) ja mis on 0,1...IV. Toodust näeme, et transistori on võimalik käsutada lülitina, kuigi ta mõnevõrra erineb ideaalsest lülitist. Seejuures on tal ka rida eeliseid ja selleks on: kiire rakendumine ja kuluvate ning sädelevate kontaktide puudumine.

« Eelmine | Järgmine »