Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.

Bell ei olnud ainuke kes püüdis heli edasi kanda, samal ajal tehti sarnaseid katseid ka mujal maailmas, professor Bell oli aga siiski esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni.

Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli.

Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit.

Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses vähemalt veerand miljonit aparaati ja 1902.aastaks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 2,3 miljoni telefoni.

Peaaegu pooleteise sajandiga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.

Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni.

Tänasel päeval on analoog telefonid Eestis lõpetanud oma tegevuse ja maa on kaetud digitaalse telefonivõrguga.