1921, sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati
1923, 22. nov. - loodi sőna "ringhääling" (postivalitsuse ülem Hindrek Rikand)
1924, 16. jaan. - esimene oletatav saade Haapsalust. Oli küll rohkem sideseansi moodi.
1924, 11. mai - esimene raadiosaade Haapsalust
1924, 17. mai - asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja esimest raadioalast ajakirja "Eesti Raadio".
1924, suvi - Rootsi firma lühiajalised katsesaated Tallinnas
1924, 1. okt. - asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling"
1925 september - 1926. märts - pidevad katsesaated Tallinnast
1926, 18. dets. - alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
1927, 1. jaan. - seati sisse raadiomaks
1927, 6. veebr. - esimene esperantokeelne saade
1927, 6. veebr. - Felix Moor asub ringhäälingusse tööle; esimene ülekanne teatrist ("Estonia")
1927, 12. veebr. - esimene deklamatsioon eetris
1927, 16. veebr. - esimene lugemistund
1927, 5. mai - esimene lastetund
1927, suvi - esimene ankeet
1927, 1. nov. - kolimine "Estonia" III korrusele
1928, 19. veebr. - esimene reportaaz (I raadionäituselt)
1928, 24. veebr. - esimene kuuldemäng
1928, oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd
1928, 21. nov. - esimene kuuldemäng lastele
1929, 28. apr. - esimene avalik raadiőhtu "Estonias"
1929, juuli - Lasnamäel valmis Nőukogude spetsialistide ehitatud uus saatja; senine Kopli saatja viidi Tartusse
1930, 20. juuni - esimene spordireportaaz
1932, 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
1934, 30. juuni - "Raadio-Ringhääling" lőpetas oma tegevuse
1934, 1. aug. - Riigi Ringhääling alustas tööd
1934, suvi - esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid őhtupoolikuti)
1934, 4. nov. - esimene soovikontsert
1935, 28. veebr. -esimene reportaaz välismaalt (Helsingi Messuhallist)
1935, 6.-8. aug. - I Balti ringhäälingukonverents Riias
1935/36 - esimene kuuldemängude ja helitööde vőistlus
1936, märts - Ameerikast jőudis kohale heliplaadiseade
1936, 25.-26. apr. - I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis
1936, 1. okt. - kooliraadio algus
1937, 31. mai - esmakordselt uudised hommikul
1937, 15. dets. - alustas tööd Türi raadiojaam
1938 - esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel
1938, august - esimene reportaasiauto ("Hőbehall") hakkas tööle.

 

 

 

1938, okt.-dets. - esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga
1939, aprill - saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935); alustati raadiomaja ehitamist
1940 - jaanuaris alustati inglis- ja saksakeelsete päevauudistega, märtsis - prantsus- ja rootsikeelne nädalakroonikat
1940, 22. nov. - loodi ENSV Rahvakomissaride Nőukogule alluv Raadiokomitee
1941, 26. aug. - lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam
1941, 7. sept. - alustas saateid Landessender Reval (saksa okupatsiooni propaganda). Töötas kuni 20. sept. 1944.
1941, sept.-okt. -esimesed eestikeelsed saated Nőukogude tagalast: Leningradist, Moskvast, Kuibőševist (nőukogude propaganda). Need kestsid kuni veebruarini 1944
1944, 9. märts - nőukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos "Estoniaga" kőik stuudiod ja heliplaadikogu, samuti raadioarhiiv
1944, 25. sept. - asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester.
1944. a. september - saated Võrust.
1944, 29. okt. - Tallinnast esimene sőjajärgne saade eetrisse (septembris anti ajutiselt ka Vőrust)
1945, 17. juuli - Raadio kolib Kreutzwaldi t. raadiomaja keldrikorrusele
1945, 16. okt. - asutati raadio segakoor
1947, 14. märts - regulaarsete soomekeelsete saadete algus
1949, okt. - Laitses sai valmis kesklainesaatja (pandi üles trofeesaatja), mis töötas kuni 1998, kui Eesti Raadio loobus kesklainealast.
1949/50 - valmis esimene (vana) raadiomaja
1953, sügis - Moskvast saabus kantav makk "Reporter-i", kaalus 5 kg (vändatav nagu grammofon, vedru jőul salvestas kuni 3 minutit)
1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast
1958, 6. okt. - esimene "Päevakaja"
1958, 11. nov. - asutati noorte reporterite klubi, millest vőrsus terve plejaad hilisemaid tuntud raadio- ja teletegijaid.
1961, 21. juuli - esimene stereosaade ultralühilainel
1965 - ringhäälingu juurde loodi avaliku arvamuse uurimise grupp
1967, 3. juuni - alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio
1971, 1. jaanuar - regulaarsete stereosaadete algus
1977 - esimene kvadrofooniline katsesaade
1978 - esimesed kassettmagnetofonid Eesti Raadiosse (maailma esimesed ilmusid 1962. aastal USA-s).
1987 - esimesed streofoonilised kassettmagnetofonid reporteritele (Sony)
1991, 30. september - tööd alustab esimene täisprogrammiga iseseisval sagedusel eetrisse antav kohalik raadio (Raadio Tartu).
1992, 1. märts - alustab esimene erakapitalile tuginev kommertsraadio Tallinnas (KUKU).
1994, 14. juuni - jőustus ringhäälinguseadus.
1995 - alustavad esimesed raadiojaamad, mille saate väljastamine käib üksnes arvuti abil ("Ruut" Valgas, B3 Tallinnas).
1997, mai-juuni - Raadio 2 ja KUKU lähevad reaalajas kuulatavatena Internetti
1999, juuni-juuli - KUKU, Uuno ja Elmar hakkavad jőudma stuudiost saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoni kaugside liini).
1998 Eesti Raadio lõpetas välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. Kurblik-piduliku vile eetrisse andmisega suletakse saatja Laitses. Eesti Raadio programmide vastuvõtt on võimalik kogu Eestis ultralühilainel, peamiselt 87,5-108 MHz alas, ja INTERNET-is.

 

 

1998 Eesti Raadio osakaal ERSK AS käibes on langenud 56%-lt 1994.a. 28%-le.
1999 Tallinna Teletorni paigaldati digitaalse heliringhäälingu DAB ( Digital Audio Broadcasting ) saatja, katsesaadete organiseerimiseks 2000.a.
2000 Märtsis alustas Tallinna Teletornis tööd DAB (Digital Audio Broadcasting) testsaatja, mis edastab nelja Eesti Raadio programmi.
2000 Oluliselt uuendati raadioringhäälingu saatevõrke. Pea täielikult (va. kaks Eesti Raadio saatjat Valgjärvel) lõpetati saadete edastamine 70 MHz diapasoonis minnes üle 100 MHz peale.
2003 Radiovõrkude uuendamine jõudis lõppjärku. Sisuliselt on moderniseeritud kõik üleriigilised raadiovõrgud.
2004 Eesti Raadio lõpetas Valgjärvel Klassikaraadio programmi edastamise 70 MHz diapasoonis, seega jäi Eestisse tööle veel vaid üks 70 MHz diapasoonis töötav raadiosaatja (Raadio 4, Valgjärvel)