IPv4

IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna (näiteks 255.255.255.255). Iga arv on täisarv vahemikus 0...255 ja ta vastab 8 kohale aadressi kahendüleskirjutuses.

Kui selline aadress on teada, võib selle kirjutada brauseri aadressiribale. Et see on tülikas, sisestatakse enamasti tavapärane aadress, näiteks www.tptlive.ee, ning lastakse see nimeserveril tõlkida IP-aadressiks.

Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke. A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele, näiteks suurfirmad ja riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik alamvõrgumask, mis määrab ära võrgu suuruse.

IP-aadresse loob ja korraldab IANA.

IP-aadressid võivad olla staatilised või dünaamilised. Staatilised (st fikseeritud) aadressid on näiteks serveritel. Teistel veebisõlmedel, sealhulgal enamikul eraarvutitel, on dünaamiline (st ajutine) IP-aadress, mis talle antakse võrku sisselogimisel. Selleks kasutatakse DHCP teenust, mida pakub näiteks lairibaühendusi pakkuv ettevõte.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License