CDMA

Koodjaotusega hulgipöördus (ingl Code-Division Multiple Access, lühend CDMA) on ühispöörduse tehnoloogia, mis põhineb koodijaotusega multipleksimisel. CDMA lubab spektri hajutamise tehnoloogiat kasutades mitmete signaalide edastamist samas edastuskanalis, optimiseerides piiratud sagedusriba kasutamist. CDMA-d kasutatakse erinevates raadioside tehnoloogiates, näiteks satelliitsidesüsteemides, WIFI-s, Bluetoothis, GPS-s ning ultrakõrgsagedusega(UHF) mobiiltelefonide süsteemides. CDMA alusel on teostatud ka 3G mobiilsidevõrgu raadiovõrgu tehnoloogia.

Ajalugu

CDMA oli algselt militaartehnoloogia, mida esimesena kasutati II Maailmasõjas Inglismaa poolt, et nurjata Saksamaa üritused segada nende raadiosignaale. Inglismaa otsustas signaali edastamiseks kasutada ühe sageduse asemel mitut, tehes nii vastasele raskeks kogu signaali kättesaamise. Ametlikult esitleti CDMA-d aastal 1995, mis ajast on ta saanud üheks kiiremini arenevamaks raadiosidevõrgu tehnoloogiaks. 1999. aastal valis Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit(International Telecommunications Union - ITU) CDMA 3G võrgusüsteemi ametlikuks standardiks. Tänapäeval on juhtivad mobiilsideoperaatorid välja arendamas just 3G võrke, et võimaldada suurem võimekus kõnede edastamisel ja tagada kiirem andmeside.

Multipleksimine

Üks põhilisi andmeside kontseptsioone on võimaldada mitmetel saatjatel kasutada informatsiooni edastamiseks ühte kanalit ja seda samaaegselt. See võimaldab paljudele kasutajatele sama sagedusriba kasutamist. Vastavat kontseptsiooni kutsutakse multipleksimiseks. CDMA kasutab spektri hajutamise tehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel kanalil multipleksida. Multipleksimise viisid on ka TDMA(time division multiple access), mis jagab kasutajatele juurdepääsu kanalile ajas ja FDMA(frequency-division multiple access), mis jagab edastuse kanalis sageduste järgi.

Analoogia multipleksimisele võib olla ruum(kanal), kus mitmed inimesed(saatjad) soovivad omavahel rääkida. Segaduse ärahoidmiseks võivad inimesed rääkida erineval ajal(aegjaotus - TDMA), erineval helikõrgusel(sagedusjaotus - FDMA) või erinevat keelt kasutades(koodjaotus - CDMA). Viimases näites saavad inimesed, kes räägivad sama keelt üksteisest aru, aga teistest mitte, mis ongi CDMA põhikontseptsioon - paljud saatjad saavad kasutada sama kanalit aga omavahel saavad suhelda vaid kasutajad, kes on seotud sama koodiga.

Spektri hajutamine

  • Otsene hajutamine (DS-SS CDMA) - Edastatav sõnum korrutatakse läbi hajutava koodi või hajutava jadaga, mis hajutab edastatava sõnumi jada üle terve kasutatava kanali sagedusriba. Niimodi jaotatakse ka edastatava signaali energia üle kogu sagedusriba. Moduleeritud signaal saadetakse üle kanali ja kõik kasutajad saavad seda vastu võtta erinevusega, et ainult kasutajad, kes õiget koodi teavad, saavad sõnumit dekodeerida.
  • Sagedushüplemine (FH-SS CDMA) - Saatja "hüppab" kasutadaolevate sageduste vahel, juhindudes spetsiaalsest pseudojuhuslikult algoritmist. Saatja töötab sünkroonis vastuvõtjaga, mis saab seetõttu infot vastu võtta.

CDMA eelised

CDMA kasutamise eelised raadio- ja mobiilsides:

  • Suurendab mobiilside võrguliikluse võimekust
  • Parandab kõne kvaliteeti ja elimineerib kuuldavad feedingu mõjud
  • Vähendab kõnede katkemisi liikumisel ühest mobiilikärjest teise
  • Tagab kvaliteetse andmeside
  • Vähendab vajaminevate saatjate arvu, tagamaks kindel võrguliikluse võimekus
  • Vähendab võrgu rakendamise hinda, kuna on vaja vähem saatjaid
  • Vähendab keskmist edastatava signaali energiat
  • Vähendab mõju teistele elektroonilistele seadmetele

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License