Telekommunikatsiooni alused
Andmesidevõrgud
Andmebaasis salvestatud informatsiooni kasutavad inimesed sageli erinevates lõõseadmetes. Kasutajad saavad seda informatsiooni jagada, ühendades oma seadmed võrku. Võrk võib teenida üht tuba või hoonet. Telefoniliinid võimaldavad võrkusid laiendada, ühendades mitmeid eraldi olevaid võrke, mõnikord erinevates maades.
Arvutivõrk on võrgu eriliik. Arvutivõrgu areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas esimese arvutivõrgu nimega ARPANET. See võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline edastama informatsiooni isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt võrguga ühinevate ülikoolide ja instituutide arv.
Pärast 1989. aastat, kui alustas tööd World Wide Web, on ligipääs telekommunikatsioonivõrkudele määratult kasvanud. Sajad miljonid inimesed üle maailma on Interneti kasutajad. Paljud inimesed saadavad Interneti kaudu elektronsõnumeid, mis antakse kiiresti edasi ühest Interneti ühendusest teise. Teised otsivad informatsiooni, kasutades Interneti programme, mida kutsutakse otsingumootoriteks. Otsingumootor otsib veebisaitideks ehk veebilehtedeks nimetatud informatsioonikogusid, mis on seotud otsitava teemaga, mille kasutaja klaviatuuril sisse tippis.
1940 G. Stibitz Ühendas 2 kirjutismasinat elektriliselt ja saatis infot
1965 Loodi esimene WAN
1968 Asutati ARPANET
1969 ARPANET(50kbit/s)UCLA-s
1971 @sümboli kasutusele võtmine
1972 lasti avalikuks kasutuseks käiku X25, millest arenes välja TCP/IP
1973 Etherneti tehnoloogia väljatöötamine
1980 ARPANET seiskus juhuslikult tekitatud viiruse tõttu
1982 Võeti kasutusele interneti termin
1983 ARPANET läheb üle TCP/IP protokollile
1985 Registreeritakse esimene domeen
1989 Luuakse RIPE
1990 ARPANET lõpetas tegevuse
1992 Luuakse WWW
1993 Marc Andreesen loob esimese browseri Mosaic
Tähtsamad sündmused Eesti ajaloos
1989 Detsembris käivitasid Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla esimese FIDONETi postkasti Eestis.
1990 Kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO võrku.
Augustis alustasid interneti elektronposti kasutamist esimesed inimesed Küberneetika Instituudis.
1991 Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses ja ajalehes Postimees tehti TCP/IP protokolli esimesed katsetused.
UUCP side jõudis kooli:Tartu I Keskkool hakkas kasutama elektronposti.
1991 24.oktoober Eesti Teadusnõukogu moodustas oma otsusega Eesti teaduse ja hariduse arvutivõrgu ESTNET juhatuse.
1992 26.märts Käivitus esimene TCP/IP ühendus Eesti ja muu maailma vahel.
15.juuli Käivitus .ee primaarne nimeserver.
1993 Käivitatakse esimene www server TU raamatukogus
1994 Käivitatakse erinevate võrkude ühenduspunkt TIX-LAN
1995 Internetis 1500 arvutit, 100 koolis e-post, 20 WWW serverit, väliskanalid 64 Kbps Stockholmi, Helsingisse ja Riiga.
Arvutivõrk on võrgu eriliik. Arvutivõrgu areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas esimese arvutivõrgu nimega ARPANET. See võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline edastama informatsiooni isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt võrguga ühinevate ülikoolide ja instituutide arv.
Pärast 1989. aastat, kui alustas tööd World Wide Web, on ligipääs telekommunikatsioonivõrkudele määratult kasvanud. Sajad miljonid inimesed üle maailma on Interneti kasutajad. Paljud inimesed saadavad Interneti kaudu elektronsõnumeid, mis antakse kiiresti edasi ühest Interneti ühendusest teise. Teised otsivad informatsiooni, kasutades Interneti programme, mida kutsutakse otsingumootoriteks. Otsingumootor otsib veebisaitideks ehk veebilehtedeks nimetatud informatsioonikogusid, mis on seotud otsitava teemaga, mille kasutaja klaviatuuril sisse tippis.
Tähtsamad sündmused ajaloos
1940 G. Stibitz Ühendas 2 kirjutismasinat elektriliselt ja saatis infot
1965 Loodi esimene WAN
1968 Asutati ARPANET
1969 ARPANET(50kbit/s)UCLA-s
1971 @sümboli kasutusele võtmine
1972 lasti avalikuks kasutuseks käiku X25, millest arenes välja TCP/IP
1973 Etherneti tehnoloogia väljatöötamine
1980 ARPANET seiskus juhuslikult tekitatud viiruse tõttu
1982 Võeti kasutusele interneti termin
1983 ARPANET läheb üle TCP/IP protokollile
1985 Registreeritakse esimene domeen
1989 Luuakse RIPE
1990 ARPANET lõpetas tegevuse
1992 Luuakse WWW
1993 Marc Andreesen loob esimese browseri Mosaic
Tähtsamad sündmused Eesti ajaloos
1989 Detsembris käivitasid Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla esimese FIDONETi postkasti Eestis.
1990 Kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO võrku.
Augustis alustasid interneti elektronposti kasutamist esimesed inimesed Küberneetika Instituudis.
1991 Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses ja ajalehes Postimees tehti TCP/IP protokolli esimesed katsetused.
UUCP side jõudis kooli:Tartu I Keskkool hakkas kasutama elektronposti.
1991 24.oktoober Eesti Teadusnõukogu moodustas oma otsusega Eesti teaduse ja hariduse arvutivõrgu ESTNET juhatuse.
1992 26.märts Käivitus esimene TCP/IP ühendus Eesti ja muu maailma vahel.
15.juuli Käivitus .ee primaarne nimeserver.
1993 Käivitatakse esimene www server TU raamatukogus
1994 Käivitatakse erinevate võrkude ühenduspunkt TIX-LAN
1995 Internetis 1500 arvutit, 100 koolis e-post, 20 WWW serverit, väliskanalid 64 Kbps Stockholmi, Helsingisse ja Riiga.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License