Ahelkommutatsioon

Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse.

Ahelkommutatsiooni 3 etappi:

  1. ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja),
  2. andmete ülekandmine,
  3. ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).

See meetod on hea telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud – blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, ‘kaja’, privaatsus.

Näide:

Kõigepealt kui ma tahaksin sõbrale helistada, võtan ma toru. Sellepeale võtab telefon ühendust keskkjaamaga ja küsib kas ühendus on võimalik (kas on vaba liini), ootab ära jaama vastuse ja vastab sellele (kuii on võimalik, kuulen mina pikka tooni, kui ei ole võimalik, on kinnine toon). Siis edasi otsib jaam järgmist jaama, mille kaudu oleks võimalik jõuda sihtpunktini, kui leiab, siis jälle küsib ja jääb vastust ootama. Kui saab vastuse, siis kinnitab selle. Ja seda tehase siis nõndakaua, kuni jõutakse lõpuks välja sihtmärgini (näiteks sõbrani). Küsitakse, et kas liin on vaba, oodatakse vastust, kinnitatakse see ja pannakse samamoodi liikuma minu poole (helistaja poole). Vastus jõuab siis lõpuks minuni, kui ühendus on võimalik, siis kuulen ma tooni, mida me nimetame kutsumiseks. Kui ühendus ei ole võimalik, siis kuulen tooni, mida me nimetama kinniseks tooniks. Nii, siis luuakse ühendus kahe tefoni vahel, pidapidi on siis võimalik kahel inimesel omavahel vestelda. Ja ühenduse katkestamine käib siis samamoodi. Kes paneb esimesena toru hargile, sellepoolt hakkab siis info liikuma. Üeldakse serverile, et ühendus katkes, server saadab selle teate siis edasi, kuini see jõuab siis teise vestlejani. Millepeale teine vestleja kuuleb kinnist tooni.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License