Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama.

Ohutusjuhendid peavad olema töötajatele kogu aeg kättesaadavad ning üldiselt võiksid nad olla ka emakeeles.

Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb:

• sissejuhatavast juhendamisest;
• esmajuhendamisest;
• väljaõppest;

• täiendjuhendamisest.

Sõltumata töötaja haridustasemest või eelnevast töökogemusest on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.

Töötajad peavad teadma kuidas oma tööd teha ja kuidas kaitsta omaenda ning töökaaslaste elu ja tervist.

Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:

• ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist (ettevõtte struktuur, seadused jms);
• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist (näit: liikumisteed);
• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;
• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist.

Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötaja töötamiskohal.

Esmajuhendamine on olemuselt enamasti teoreetiline. 

Selle viib läbi meister, tootmisjuht või muu tööandja poolt määratud pädev isik.

Esmajuhendamise eesmärgiks on tutvustada töötajale tema tulevase töökoha töötingimusi ning seal kehtivaid töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid.

 

 

 

Esmajuhendamisel tutvustatakse:

• Ohutusjuhendeid – tehtava töö ja kasutatavate masinate kohta;
• Antud töökohta mõjutavaid ohutegureid, nende mõõtmiste tulemusi ja riske (riskianalüüsi);
• Tutvustada antud töökohal kasutatavaid isikukaitsevahendeid (näitama kuidas neid kasutada ja millised on riskid nende mittekasutamisel);
• Tutvustada sellel töökohal kasutatavaid kemikaale ja nende õiget käsitlemist ning ladustamist;
• Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid – ja võtteid;
• Töötajat puudutavat töökorraldust;
• Tule – ja elektriohutusnõudeid;
• Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta (telefon ja esmaabiv.peavad olema kättesaadavad kogu töötamise aja jooksul, ka öise vahetuse ajal);
• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid;
• töövahendi ohutut kasutamist s.h.selgitama, kes on pädev teostama selle remonti ja hooldust; kuvari kasutamisel selgitama ka selle ohutut kasutamist ENNE tööleasumist

Peale esmajuhendamist viiakse läbi töötaja praktiline väljaõpe töökohal.

Veendutakse, et töötaja tunneb ohutuid töövõtteid ja oskab töövahendit käsitleda või antud tööd teha.

Väljaõpet viib läbi tööandja poolt määratud spetsialist, kes antud seadet või tööd hästi tunneb.

Väljaõppe teostamist kontrollib meister või tootmisjuht ning lubab selle eduka läbimise korral töötaja iseseisvale tööle.

Väljaõppe kestuse määrab tööandja (enamasti 0,5 tööpäeva kuni 2 nädalat).

Töötaja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse ning vajadusel ka pärast täiendjuhendamist.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja

ning seda korraldatakse vajadusel.

Mõnikord juhendatakse töötajat valmistamaks teda ette töötamaks ka teistel ametikohtadel või kasutama teisi seadmeid, kui tema põhitööks vajalik (n:paberigiljotiin).

Vajadus esineb enamasti:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
• kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
• töökorralduse muutmisel või tehnoloogia või töövahendite vahendamisel või uuendamisel;
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise või tööinspektor peab seda vajalikuks;

Töötaja juhendamise ja väljaõppega seotud toimingute läbiviimine on vaja kirjalikult registreerida. Tavaliselt annab töötaja vastavale juhendamisdokumendile oma allkirja.

Ühelt poolt on see läbiviidud juhendamise ja väljaõppe kirjalik kinnitamine ning  teisalt on tööõnnetuste põhjuste väljaselgitamise käigus võimalik selgitada, millal ja millises mahus on töötaja juhendamine ja väljaõpe korraldatud.

Levinud on juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimine sellekohastel kaartidel millised on vormistatud iga töötaja kohta eraldi või päevikus.

Kaartide kasutamise eeliseks on asjaolu, et

pärast töötaja töölt lahkumist võib selle kaardi panna hoiule koos teiste säilitamisele kuuluvate dokumentidega nagu tööleping ning tervisekontrolli otsus.

Päevik peab olema kasutusel seni, kuni kasvõi üks töötaja, kelle kohta on andmed päevikus, veel ettevõttes töötab.

Registreerida tuleb:

• märgitakse töötaja juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus
• mõlema, juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet
• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused
• struktuuriüksuste olemasolul ettevõttes märgitakse, millisesse neist töötaja tööle suunati
• täiendjuhendamise korral täiendjuhendamise põhjus iseseisvale tööle lubamise puhul iseseisvale tööle lubamise kuupäev